13.06.2021
Martin Helme
Jätkame riigikogus usinasti töö tegemist. Kordan üle, miks me siin nii põhjalikult kõiki asju menetleme. Meie fraktsioon ei ole nõus eelnõu 366 SE ehk ABIS-e superandmebaasi loomisega. Me eesmärk on hoida ära selle seaduse vastu võtmine.
Oleme nende pikkade päevade jooksul koalitsiooniga vastastikku kombanud ka võimalusi leida mingi kompromiss. Ega me ei eita ju, et moodsal ajal on igal toimival riigil oma andmekogud olemas. Küsimus on lihtsalt selles, kellelt, kuidas ja mis eesmärgil andmeid kogutakse ja loomulikult ka selles, kes ja kuidas neid andmeid kasutada saab.
Meie lähtekoht on üksikisiku andmekaitsest lähtuv, mis tähendab, et iga inimese andmed on tema enda omad, neid tohib koguda ja säilitada ainult tema enda loal ja neid ei tohi ilma tema nõusolekuta kellegagi jagada. Ma ei saa aru, kuidas selline elementaarne reeglistik üksikisiku kaitseks kõikenägeva jälgimisriigi ja suurkorporatsioonide võimu kuritarvituse vastu ei kõneta väidetavalt liberaalseid võimuerakondi, vaid nad rammivad tuima järjekindlusega edasi.
Arutelude käigus küsisid koalitsiooni esindajad, et kas on olemas mingid muudatused, mille eelnõusse sisse viimisel võiksime me lõpuks eelnõuga nõustuda. Oleme alati valmis otsima mõistlikku kompromissi, mistõttu panime oma ettepanekud kirja. Nende seaduse tekstiks vormistamine ei ole võimalik kusagil koridoris põlve otsas, mis tähendab, et me peaksime teise lugemise ikkagi katkestama ja saaksime suvel rahulikult teksti paragrahvideks voolida, et teema juurde tagasi tulla sügisel. Kahjuks lükkas koalitsioon meie kompromissi tagasi. See tähendab, et me jätkame ka kõigi ülejäänud eelnõudega edasi liikumise takistamist ja teeme seda kuni istungjärgu lõpuni. Mind kohe päris huvitab, millal hakkavad ülejäänud ministrid küsima, et miks ohverdatakse politseiniku maailmavaatega poliitilise algaja egotripi nimel nende seadusandlikud plaanid. Lõppude lõpuks on ju menetluses päris mitu täiesti mõistlikku eelnõud, mida meiegi fraktsioon plaanib toetada.
Et aga kõik saaks aru, mis on need asjad, mis meie meelest oleks vaja ära teha ABIS-e seaduses, et see oleks turvaline ega oleks kuritarvitatav, siis panen siia meie ettepanekud eelnõu muutmiseks. Muide, suurem osa neist asjadest olid sees ka meie muudatusettepanekutes, mida koalitsioon ei toetanud ja mida me praegu järjest läbi hääletame.
● Seaduses peab olema rangelt piiritletud suletud loetelu, milliseid andmeid tohib andmebaas sisaldada (nt „näokujutis“ tundub liiga lai mõiste, selle alla saab mahutada ka silmaiirised, 3d mudelid jne).
● Andmebaasi kasutamine privaatsete isikuandmete töötlemiseks peaks toimuma kohtu loal analoogiliselt läbiotsimisega.
● Kasutajate nimekiri peab olema seaduses suletud loetelu, samuti kasutuse alused. Selge piirang, et ühe asutuse kasutajad saavad ligi ainult enda senistele andmetele, andmekasutus ei laiene. Seda ei saa pärast muuta ministri või valitsuse tasemel. Välisriikide, sealhulgas EL-i riikidega on andmete jagamine sellest andmebaasist keelatud.
● Uurimisasutused, sh prokuratuur saab juurdepääsu vaid eraldi ja põhjendatud avaldusega üksikjuhtumi lahendamiseks.
● Volitus laiendamiseks (andmete liik ja kasutajad) ainult läbi Riigikogu.
● Täpselt peab olema reguleeritud andmete kasutamise logimine.
● Põhjendamatu andmete vaatamine ja logiprotseduuride rikkumine peab olema karistatav.
● Kui isik soovib enda andmed andmebaasist kustutada, peab tal olema ka õigus seda hiljem kontrollida.
● Sõjaväelaste, päästjate, politseinike jne andmeid ei koguta, see on julgeolekurisk.
● Andmebaasi füüsiline ja tarkvaraline kehand on 100% Eesti võimu kontrolli all ja asub Eestis ning allub Eesti seadustele.
● Sissepääs ehk uks andmete juurde ja seda kontrolliv vastutaja ning ka kõik “võtmed” mis iganes üksikandme või andmete kogumi juurde selles baasis on füüsiliselt Eestis. Seaduses on keelatud, et andmed asuvad pilves.
● Seaduses mehhanism, et kriitilises olukorras kogu andmebaas hävitatakse: on nimetatud kes teeb, kuidas, mis hetkel, kelle otsus ja kes kontrollib (sama peaks olema relvaomanike registriga ja teiste julgeoleku seisukohalt delikaatsete andmetega.)
● Enne vastuvõtmist Riigikogule esitada mõjuanalüüs pädeva asutuse poolt – kelle tagatud on turvalisus, kuidas see toimib, kuidas ja kelle tööd aitab ABIS kiirendada ja parandada ja kui palju.
● Selge tööplaan, mis saab ülejäänud andmebaasidest ehk koht riigi IT struktuuris praegu ja tulevikus.
Martin Helme
EKRE esimees
LOE LISAKS
Mart Helme: inimõigusi austavas ühiskonnas ei ole Suure Venna eelnõul kohta
VIDEO: Anti Poolamets: biomeetrilise andmebaasi rajamine tuleb seisma panna