17.03.2019
Noored Brexitit toetaval marsil.
Saates “Räägime asjast” välispoliitilises osa rääkisid Mart ja Martin Helme taas Brexitist, mille kohta Eesti peavoolumeediast ei kuule midagi peale valede.
Martin Helme rääkis sellest, kuidas Theresa May, kes on sisuliselt kogu aeg tegutsenud Brexiti läbikukutajana, üritas britte taas petta, väites koos Junckeriga, et Põhja-Iirimaa piiri osas olevat saavutatud kokkulepe – kui aga inimesed lepet uurisid, selgus, et muutunud pole selles midagi.
May on parlamendis juba mitmeid hääletusi korraldanud – uue referendumi korraldamine ja kaks hääletust leppe heakskiiduks on läbi kukkunud. Euroopa Liidult Brexiti asjus vähemalt kolme kuu pikkuse ajapikenduse küsimist aga alamkoda toetas. Kuna aga see oleks pidanud lisaks alamkojale läbima ka Lordide Koja, mida aga pole tehtud, siis on tegu vaid alamkoja meelsusarvamusega, millel pole seaduse jõudu, ja ainus kehtiv seadus ütleb, et Suurbritannia lahkub 29. märtsil Euroopa Liidust.
Ometigi paneb May 19. märtsil taas leppe hääletusele, sest 20. märtsil peaks Euroopa Ülemkogu Suurbritannia lahkumise üle otsuse tegema ehk otsustama, kas Brexitile antakse ajapikendust. Peaminister loodab parlamendilt ikkagi leppele heakskiitu saavutada ja sealt edasi juba Ülemkogult pikendust tuge saada, kuigi piisab vaid ühest riigist, et seda ei anta. Parlamendis ei saa May toetust leppele ilmselt ka seekord.
Mart Helme lausus, et Brexiti toetajad ei lase eurofiilidel enam ülbitseda. Nüüd on lisaks hambutumale UKIP-ile tekkinud ka teine Brexiti partei, mida juhib Nigel Farage. “Eesti inimesi petetakse jätkuvalt juttudega, nagu oleks Suurbritannias kõik Brexiti vastu,” märkis ta. Laupäeval aga toimus suur Brexitit toetav marss Sutherlandist Londonisse.
Martin Helme sõnul ei muudaks ka Ülemkogu pikendus midagi, sest see ajaks Brexiti-meelsed britid maruvihaseks ja pealegi osaleks britid siis ka Euroopa Parlamendi valimistel, kus valitaks ilmselt EP-sse suur hulk vihaseid euroskeptikuid. Need täiendaksid Brüsseli-vastaste ridu, koonduksid teiste omasuguste ümber ja tekitaksid Brüsseli-vaenuliku europarlamendi, kus käiks lakkamatu võitlus eurovastaste ja -pooldajate vahel.
Ka leppega lahkumine oleks Suurbritanniale väga lahja ja valus, sest May lepinguga võetakse riigilt otsustamisõigus, küll aga jäetaks kohustused EL-i ees – see oleks vaid nime poolest lahkumine, mis mõjuks siseriiklikult rängalt. Juba praegu on kõik erakonnad lõhenenud eurovastasteks ja -pooldajateks, ja ilmselt jätaks ka uus referendum Brexiti jõusse.
Mart Helme ütles, et Michel Barnieri suunatud Brexiti lepe on tegelikult hoiatav näidishukkamine kõigile, kes võiksid soovida kunagi EL-ist lahkuda, kuid see on ka enesele jalga laskmine, sest EL-i on see rohkem kahjustanud kui brittide minnalaskmine oleks seda teinud. Sisuliselt tõestas Brüssel välisminister Jeremy Hunti sõnu, et EL on liikmete lahkumise takistamisel täpselt sama, mis NLiit ja teda võib tabada täpselt sama kollaps.
May aga tõestas omakorda, et kui britid sirge seljaga lahkuda ei julge, jäädaksegi mingisse videvikutsooni, Brexiti ärajätmine aga oleks ühele Euroopa vanimale demokraatiale tõeline ja täielik ebademokraatlikkuse näide.