06.10.2019
Mart Helme “Räägime asjast” stuudios.
Saate “Räägime asjast” üheks teemaks oli ka rahapesu ja Aivar Rehe surm, millest politsei sel nädalal valitsusele ka aru andis.
Siseministrist saatejuht Mart Helme, kes ise uurimistoimikut nägi, ütles, et politsei aruanne oli korralikult tehtud. Samas aga andis prokuratuur tema hinnangul teatud valesõnumi, väites, et politsei uurimist üldse ei algata, sest juhtunu kohta oli juurdlusorganitel analüüs siiski olemas.
Kuna ühiskonnas on huvi juhtumi vastu suur, korraldatakse ka briifing meediaväljaannete peatoimetajatele, kus saab näha (kuid mitte enda kätte) materjale. Siseministri sõnul on see avalikkuse rahustamiseks ja vandenõuteooriate vältimiseks vajalik. Selleks aga tuli ametkondadele survet avaldada, sest nad pole harjunud sellega, et avalikkusele antakse infot – vastupuiklemist oli palju.
Martin Helme sõnutsi pole alust kahelda, et Aivar Rehe surm oli enesetapp, kuid ka politsei käitus käpardlikult, pidi aga ikkagi jalad lõpuks kõhu alt välja võtma.
Miks aga asjaosaline suitsiidini jõudis? Martin Helme ütles, et mees ootas poolteist aastat pidevalt tema käsile võtmist – kui mitte Eestist, siis Taanist, kus uurimist alustati kõrgematest meestest, mitte nagu Eestis, kus ette võeti tellerid.
“Probleemiks ongi see, et kahtlusalust hoitakse pingelises ooteseisundis. Võib-olla ei tahetud, et ta rääkima hakkaks – tema ise tahtis rääkida, aga keegi ei küsinud. Igal juhul on vastused nüüd kaduma läinud,” lisas Martin Helme. Ministri hinnangul võinuks ekspankurit käsitleda asjasse segatud kahtlusalusena, mida olnuks lihtsam taluda.
Mart Helme teadmist mööda oli Aivar Rehe depressiivses meeleseisundis, sest inimesed pöördusid temast ära ja ta tundis ennast ühiskonnast välja tõugatuna. “See on meie justiitssüsteemi viga – inimeste pikaaegne praadimine, kus juba juurdlus on karistus,” märkis ta.
Mart Helme rääkis sellest, kuidas Igor Gräzin tutvustas erinevate inimeste kaasuste aegu, mis ulatuvad kuni kaheksa aastani – kogu selle aja on inimene praepannil, ta ei saa sõita välismaale, kõik tema võimalused on kinni pandud, ja sageli lõpeb asi karistuseta, sest tõendeid ei leitud. Nii ei tehta ainult kurjategijatega, vaid ka süütute inimestega, kes on justiitssüsteemile hambu jäänud.
Sel nädalal käisid Eestis ka Swedbanki esindajad, keda kutsus siia Eesti pool. Martin Helme hinnangul on rootslased igati valmis koostööd tegema ja nad tulid tegelikult ka vabandama. Juurdlus käib praegu Rootsis ja USA-s ning Swedbank aitab igati kaasa.
Martin Helme juhtis rahandusministrina külaliste tähelepanu ka sellele, et Swedbanki tulusus on Eestis kaks korda kõrgem kui Rootsis, pensionifondide tootlikkus aga kaks korda madalam kui kodumaal, ja ka tehingute tingimused on karmimad. Lisaks on Swedbank asunud rahapesu süüdistuste järel klientidega karmimalt käituma, külmutades ülekandeid, lõpetades klientidega suhteid ja nii edasi – ehk siis nad pingutavad üle.
Rahandusminister ütles pankuritele, et nad peaksid ka Eestit rootslastega võrdselt käsitlema, pealegi on Eestis nende pangasüsteemi alati turvaliseks peetud ja usuti, et sealt ei tule selliseid skandaale, nagu rahapesuga juhtus. Swedbanki esindajad väitsid ennast sellisest nõudest aru saavat.
Mart Helme arvas, et Swedbank Eestist ei lahku, sest neil on siin 40-protsendiline turuosa. “Neile hingavad kuklasse USA ja Euroopa keskpank, seetõttu nad ongi koostöövalmis – kõik kardavad ameeriklasi, eriti seda, et nood lõpetavad rahapesijatega dollariarvestuse,” märkis ta USA juurdluse positiivset osa.
Martin Helme sõnul ütles ta Swedbanki esindajatele, et panga soov kasumit saada on arusaadav ja Eesti usub jätkuvalt kapitalismi, kuid Eesti tahaks suuremat konkurentsi ja mitte ainult pankade vahel, vaid ka võimaluste osas.
Mart Helme lisas lõpetuseks, et rootslaste hoiak on positiivne ja see näeb ette ühiste probleemide lahendamist koostöös – taanlased seevastu näevad Danske asjus peamiselt eestlaste süüd.