“Räägime asjast”: Eestis tekitatakse keskaegseid nõiaprotsesse, kus süütust tõestab vaid süüdlase uppumine

Saate “Räägime asjast” stuudios olid sel pühapäeval tavaliste Martin ja Martin Helme asemel ainult viimane neist, lisaks ka veel üks padukonservatiiv ehk Urmas Reitelmann.

Saade aga oli eellindistatud, sest just saate ajal toimub Jõhvis EKRE kongress. Mart Helme aga oli ministrina ka lindistuse ajal lennus, algul Iisraelis ja pärast Brüsselis EL-i siseministrite kohtumisel.

Esimese teemana võtsid Martin ja Urmas ette Mart Helme umbusaldamise, mis oli opositsiooni poolt mõeldud nii, et Reformierakond loeb oma teemad ette ja sellega tekitatakse piinlikust nii rahvuskonservatiividele kui ka koalitsioonikaaslastele, kuid tegelikult läks jõhkraks vastastikku tümitamiseks ning viimaks lahkusid sotsid ja reformerid peksasaanud koertena.

“Nad tulidki keretäit saama, sest hääli neil koos polnud. Kaja Kallas ütles hiljem, et lootis sellise tümitamise peale kedagi üle hüppavat, aga kedagi ei tulnud,” rääkis Urmas Reitelmann.

Martin Helme sõnul on Viktoria Ladõnskaja-Kubits juba kahel korral oma erakonna vastu läinud – algul valitsuse ametisse nimetamisel selle vastu olles ja nüüd Mart Helme umbusaldamise poolt hääletades. “Ma olen Isamaalt retooriliselt küsinud, et miks inimene, kes on sisuliselt vaenlane ja teise poole agent, ei istu akna all,” märkis ta. “Sõltumata sellest, kaua teda pilpa peal hoitakse, see nii kindlasti lõpeb, aga kui palju seni sellega poliitilist kahju sisse võetakse ja erakonna moraali õõnestatakse!”

Martin Helme lisas, et südametunnistus ja mandaat on kõigil saadikutel olemas, ning vahel tekivad dilemmad, aga üldlevinud kombe järgi hääletatakse ikka nii, nagu koalitsioonis on kokku lepitud.

Saatejuhid nentisid, et vahel tundus, nagu tümitakse hoopis Mart Helme opositsiooni. Aga muidu kordusid opositsiooni küsimused pidevalt, eriti Marti Kuusiku osas, kuigi Mart Helme selgitas, et kuu aja jooksul pole politsei midagi leidnud. Näiteks Vilja Toomast aga rääkis kõigest hoolimata tema süüst kindlas kõneviisis. “Tema jutust tuli välja, et kohtusse enam tõendeid tooma ei peagi,” lisas Urmas Reitelmann.

Martin Helme nimetas seda pöördtõestamiseks, kus kohtualune peab tõestama, et pole süüdi, mitte kohus ei pea tema süüd tõestama. Ta tõi võrdluseks keskaja inkvisitsioonikohtud, kus nõid visati vette, ning kui ta põhja vajus ja uppus, siis tõestas see tema süütust – pinnale rabelenu pääses, järelikult oli ta nõid. Mingit muud viisi tõestamiseks ei antud, ja nagu Marti Kuusiku juhtumi puhul, said ka nõiasüüdistused alguse klatšist.

“Me oleme suutnud luua õigusriigi ja naistevastane vägivald on nüüd muudetud keskaja nõiaprotsesside praktika moodi teoks, mille puhul midagi tõestama ei pea, ja isegi kui süüd tõestada ei suudeta, oled ikkagi süüdi,” märkis Martin Helme.

“Opositsioon leierdas tüütuseni vanu plaate, nad polnud isegi midagi uut välja mõelnud,” lisas Urmas Reitelmann, kelle sõnul tundus vahel, et naissaadikud puhkevad nutma, sest ei suuda Mart Helmet risti lüüa.

Martin Helme sõnul sai opositsioon oma agresiivsuse eest tagasi nii, et pilpad taga – 46 nende saadikut said esitada igaüks kaks küsimust, ja mida lõpu poole, seda tüdinenumaks nad muutusid. Lõpuks küsiti lausa anuvalt seda, et kuidas on võimalik, et Mart Helme üldse minister on, ja millal ta lõpuks ometi vabandama hakkab.

Üks Läti telekanal küsis hiljuti Martinilt samuti, et millal temagi vabandama hakkab, kuid minister vastas, et tema oma seisukohtadest lahti ei ütle ja õigesti tehtud asjade eest ei vabanda – kui seda teha, siis jäädki vabandama. Urmas Reitelmann nimetas sellist vabandusnõuet tüüpiliseks punaterroriks.

Umbusalduse lõpus hakati Mart Helmelt lausa nõudma, et ta sealsamas paberi võtaks ja lahkumisavalduse kirjutaks. Minister vastas seepeale, et RE ja sotsid pole teda kunagi usaldanud ega hakka teda ka pärast hääletust usaldama, seega on tal nende arvamusest täiesti suva. See ütlemine on juba algusest legendiks saamas.

Martin Helme sõnul on vanemad Riigikogus olijad öelnud, et sellist peksu, nagu opositsioon korraldas, ei mäleta keegi. Mart Helme oli 3,5 tundi turmtule all, vastased olid üliagressiivsed, valelikud, ülbed ja jultunud – ministri lausetest võeti mõni fraas, keerati see pea peale ja nõuti kohest vabandamist.

Urmas Reitelmanni sõnul on selline üle mõistuse agressiivsus tingitud sellest, et RE ja sotsid pole enam võimul, toiduahel on katkemas ja nende sigadused on välja tulemas. Martin Helme ütles seepeale, et ei mõista, mida ministriametites peale võimaluse omi lubadusi ellu viia ihaldatakse – see töö on pidevad koosolekud, kohtumised inimestega, dokumendid, ja kui aega puudu jääb, siis võetakse see magamise arvelt. Šampuseklaasid ja kätlemine on viimased asjad, mida siis enam teha tahaks. Urmas Reitelmanni sõnul on ka minister Kert Kingo selline, kes ei käi avamiskõnesid pidamas ega linte lõikamas.

Martin Helme sõnul liidavad sellised umbusaldusavaldused koalitsiooni rohkem, see võtab pingeid maha ja valitsusliit muutub tugevamaks. Opositsioon aga päris kindlasti ei taltu ja Martin ennustas, et järgmisena võetakse ilmselt tema ette, aga eks see lõpeb samamoodi, nagu eelmisel esmaspäeval.