Pühapäevases saates „Räägime asjast“ oli taas stuudios Mart ja Martin Helme ning esimeseks teemaks valitsuse moodustamise kõnelused.
Martin Helme sõnul on läbirääkimisi peetud 8 päeva, ja kuna peaminister Jüri Ratas pidi sõitma Euroopa Ülemkogule, siis võeti ka nädalavahetuseks aeg maha. Järgmisel nädalal aga on tulemas rasked teemad ehk „kuldsed munad“, mis on saanud nime sellest, et need on tekstis kollased.
Kogu selle nädala jooksul aga olid süvariik ja meediatööstuskompleks Martin Helme sõnul meeleheitel, levitades kõikvõimalikke valesid ja kajastades toimuvat vääralt. Mart Helme meenutas, et kõigepealt püüti tõestada, nagu oleks EKRE parketikõlbmatu, liiga radikaalne ja „kodustamatu“. Siis tuli kohe teine suund, kus hakati rääkima, et EKRE on oma nõuetest loobunud ega võitle enam – selleks et näidata rahvuskonservatiivide valijatele, et nad on hääle ilmaasjata neile andnud.
„Meedia valed ei mõju – me oleme saanud tagasisidet nii oma valijatelt kui liikmetelt ja nad ütlevad meile, et teil on toetajaid rohkem kui te ise arvate,“ rääkis Martin Helme. „Inimesed näevad, et me osaleme läbirääkimistel konstruktiivselt.“ Tema sõnul on rasked teemad nagu e-valimised, Rail Baltic, rahvahääletus, presidendi otsevalimised ja teised sellised asjad alles tulemas, tõsisem võitlus alles algab ja EKRE pole millestki loobunud.
Edaspidi ongi tulemas kõige rohkem EKRE asju, Isamaa poolt on tõsisem teema II pensionisammas ning Keskerakonna poolt venekeelne haridus, tasuta ühistransport ja paljud muud, milles tuleb vaidlusi ka KE-l ja Isamaal omavahel.
Saatejuhid märkisid, et erinevalt Toomas Sildami jutust, nagu poleks EKRE midagi saanud, on rahvuskonservatiivid tegelikult näiteks immigratsiooni osas kõik soovitu läbi surunud. Sama on ka piirivalve osas, kus EKRE saavutas selle muutmise iseseisvaks struktuuriks PPA-s koos omaette eelarve, reservi, väljaõppe ja relvastusega pluss piirikontrolli põhja- ja lõunapiiril ehk EL-i sisepiiridel, renditööjõu rangema kontrolli, sisserände erandite nende osade rangemat jälgimist, mida kuritarvitatakse – sealhulgas ülikoolide kontrollimise.
„Meile küll räägitakse, et ülikoolides olevat olukord paranenud, aga tegelikult on mitmed õppejõud meile öelnud, et viimaks ometi ütles keegi välja selle, mis toimub – ülikoolid vaevlevad võõrtudengitega, kes tõesti midagi ei oska,“ lausus ta.
Mart Helme märkis, et koalitsioonikokkuleppe järgi ei aktsepteerita enam mingeid pagulaste sundkvoote. Praegustest pagulastest on pooled juba siit läinud ja teistel hakkab aeg otsa saama.
Martin Helme rääkis ka kokkuleppest, mille kohaselt uus valitsus teatab kirjas ÜRO-le, et ei võta rändepaktiga seoses endale mingeid kohustusi. Allkirja sellelt tagasi võtta ei saa, sest allkirjastamist ju polnudki, oli hääletus ning seda annulleerida ei saa. Küll aga kavatseb EKRE olla rändepakti osas valvekoer.
Kuigi riigikaitse peatükis 2,6% SKT-st sisse ei läinud, on selles kirjas, et protsent tuleb üle 2% ning võimelünkade likvideerimiseks suurendatakse investeeringuid riigikaitsesse. Palju sõltub ka hangete mahust ehk sellest, milliste võimekuste osas neid tehakse. Martin Helme sõnul saab osa lünkasid täita näiteks liitlastelt nii-öelda sõbrahinnaga relvastust ostes.
Saatejuhtide sõnul ei maksa numbreid üle fetišeerida, nagu ka näiteks seda, kas piirivalve tuleb täpselt sama, mis ta enne oli – tähtis on see, et muudatustega saaks piirid kaitstud ja kontrollitavaks. Edasi aga naasesid Helmed Toomas Sildami valede juurde, kes üritab EKRE-t igati kahjustada.
Martin Helme sõnul on eriti ERR ja Postimees näidanud, et nad pole enam ajakirjandus, vaid propagandakanalid, kes laimavad hommikust õhtuni, levitades valesõnumeid ja mängides kontekstist väljakistud fraasidega. Saatejuhid meenutasid Hiinas Mao Zedongi ajal tegutsenud hungveipinge, kes käisid ringi, punased raamatukesed Mao tsitaatidega kaasas ja peksid „suure esimehe“ vastaseid surnuks.
Nüüd on sellised noored ka Eestis – näiteks need, kes lugesid ERR-is ette EKRE-t hukkamõistvaid kirju või käivad poliitilistel kliimaprotestidel. „Haridusasutused on saanud ideoloogilisteks polügoonideks – ajupesu saanud noored korrutavad loosungeid, võitlevad millegi vastu ja meedia teeb sellest suure mulli,“ kirjeldas Martin Helme, lisades, et noored lähevad selleks muidugi rõõmsalt koolist ära.
„Seda iseloomustab väga hästi sotside korraldatud üritus, mida nimetatakse „tühjade südamete“ liikumiseks,“ märkis Mart Helme. Saatejuhid meenutasid ka „Kolmeraudset“, kus Varro Vooglaid väitles elegantselt ja argumenteeritult, samas kui Peeter Oja esines labaselt ja polnud võimeline oma seisukohti isegi selgitama. Küll aga võtsid liberaalid üles Varro Vooglaiu vastuväite Peeter Ojale, kes ütles, et loode polevat inimene – Varro Vooglaid küsis seepeale, et millepoolest on see parem kui väide, et juut pole inimene.
Reformierakonna liige Hanno Pevkur aga pööras selle repliigi täiesti vastupidiseks, küsides, et kuhu EKRE selliste küsimuste asetusega edasi jõuab. Mart Helme küsis seepeale, kuhu aga jõuab Reformierakond, kes on tuntud riigivarguste ja valimisvõltsimiste poolest.
Martin Helme meenutas ühe Reformierakonna poliitiku väidet, kes ütles, et mõned väärtused olevat kõrgemad kui demokraatia. „Reformierakonna liige ütles sisuliselt, et tühja sellest demokraatiast, me oleme valmis riigipöördeks, sest ei kannata välja, kui keegi teine võimul on,“ sõnas ta. Mart Helme hinnangul on Euroopa Komisjon just näidanud seda, kuidas Brexiti vastu töötades on ta surmanud Briti demokraatia.