13.01.2019
EKRE teab, kuidas majandust tervendada.
Saates “Räägime asjast” võtsid saatejuhid Mart ja Martin Helme jutuks ka erakonna valimisprogrammi ja oponentide suhtumise sellesse.
Eelmisel laupäeval kinnitas EKRE volikogu erakonna valimisprogrammi ja kandidaadid Riigikogu valimistel, olles seega esimene erakond, kes seda tegi, teised jõudsid selleni nädal aega hiljem ja üheskoos, mis tähendab, et nende lubaduste kajastamine hakkab üksteist sööma.
Saatejuhid meenutasid juba aastaid EKRE kohta räägitavat juttu, et erakond tähendavat vaid kahte ja pool Helmet, kusjuures poolikuna mõeldakse ilmselt Moonika Helmet. Mart Helme nentis, et tegu islamipärase suhtumisega naistesse, sest seal on naine vaid veerand meest – ja need inimesed räägivad veel EKRE naistevaenulikkusest!
Martin Helme sõnul libiseti EKRE volikogu otsustest üle, sest ei leitud, mille kallal norida. Politoloog Tõnis Saarts nentis vaid, et ka ringkondade esinumbrid on üsna tuntud. Martin lisas, et kõik kandidaadid on selgelt erakondlike vaadetega, lojaalsed ja töökad.
“Meie peibutusparte pidama ei hakka,” märkis Mart Helme, meenutades Jaan Männiku ärakukkumist. “Meie nimekirjades on kindlad inimesed, nagu näiteks Leo Kunnas ja Jaak Valge, keda saame usaldada!”
Martin Helme selgitas, et ringkondade nimekirju koostasid sealsed liikmed, üldnimekirja juhatus ning need kinnitas volikogu. Reformierakonnas on vastupidi – liikmed kinnitavad üldnimekirja, ringkondade omad aga paneb paika tagatuba. Kuivõrd 80% valitutest pääsevad Riigikogusse ringkonna- ning ülejäänud isiku- ja kompensatsioonimandaatidega, siis võimule lähemale pääsevate poliitoravate kohta teeb otsuse sisuliselt Rosimannus.
“Meie võtame oma nimekirjadega rohkem hääli,” on Martin Helme kindel. Mart Helme lisas, et RE-l ongi välja pakkuda vaid vanad vettinud mägrad nagu Michal ja Rõivas, Eesti 200-l on läbikukkunud poliitikud ja amatöörid nagu Tsahkna ja Taro, ning sotsidel näiteks karjerist Marina Kaljurand, kes jõudis oma teeneid mitmel pool pakkuda ja kellele leiab süvariik ka põrumisel mingi pehme koha rahvusvahelistes struktuurides.
Mis aga puutub EKRE valimisprogrammi, siis Martin Helme hinnangul ootasid oponendid sellest ainult kooseluseadust ja massimigratsiooni, kuid leidsid üllatuslikult eest ka majanduse, sotsiaalsfääri ja kõik teised kaetud valdkonnad. “Meie programmi kohta on öeldud, et see on ultraliberaalne, siis et natslik ja kommunistlik, Isamaa arvas, et see viib Eesti pankrotti ja Karnau väitis, et selles polevat midagi, olevat nõrgem kui eelmine,” kirjeldas Martin Helme hinnanguid. “Psühholoogide järgi andvat 80% suhtlusest toon ja kartelli puhul on see hüsteeriline räuskamine.”
Mart Helme märkis, et EKRE programmi üks rahalistest katetest ehk 5 miljardit laenu neljaks aastaks polegi hirmutav, sest aastas teeb see 1,25 miljardit. Ka maksualandused just toovad raha majandusse, mitte ei vii sealt välja – seda tegi pigem Jürgen Ligi rahanduspoliitika, kelle tõttu maksab Eesti igal aastal 3 miljonit Kreeka intresse.
“Kuna meie riiklike investeeringute plaan on ülekuumenemise vältimiseks pikem kui neli aastat, siis oleme arvestanud, et kaheksa aasta jooksul annavad need 5 miljardit majandusele võimekuse ning tekitab igal aastal SKP-sse miljardi juurde,” täpsustas Martin Helme. “Meile heidetakse ette, et me anname ühest küljest toetusi, teisalt aga teeme maksualandusi – selleks, et majandus käima saada, on ainult üks retsept, kus läbi maksualanduste ja riiklike investeeringute majandus elavneb ja laekumised suurenevad, mis ei toimu muidugi ühe aastaga.”
Martin Helme hinnangul põhineb Jüri Ratase valitsuse populaarsus just raha loopimisel – 2017. ja 2018. aastatel oli maailmas mõõdukas majandustõus ja hoolimata valitsuse kuritegelikust aktsiisipoliitikast, mis võttis riigilt sadu miljoneid eurosid, oli Ratasel võimalik Jõuluvana mängida. Selline õitseng aga saab juba tänavu otsa ja riigieelarve tõenäoliselt enam täis ei tule.
Mart Helme lükkas ümber väited, nagu tuleks laenupoliitika laste ja lastelaste arvelt – just vastupidi, see võimaldab investeerida infrastruktuuridesse ja majanduskasvu, ning meie lapselapsed saavad sõita neljarealistel teedel, teenida kõrgeid palku ja elada jõukalt oma kodumaal. Martin Helme sõnul on lastelaste arvelt võetud just Kreeka võlgade maksmine.
“Mida me oleme saanud sellest, kui pole võtnud soodsaid laene, ja mis kasu me oleme saanud tasakaalustatud eelarvest?” küsib Martin Helme. “Eestist on läinud 100 000 eestlast, meil on Euroopa suurim hinnatõus ning suurenev vahe vaeste ja rikaste vahel – isegi ennast lõhki laenanud Kreekas on kõrged palgad ja pensionid, tasemel sõjavägi, ja kõik selle on nad saanud ka meie arvelt!”
Martin Helme sõnul oleks isegi 6-7 miljardi laenamine kokkuvõttes alla veerandprotsendi SKP-st ja see on väiksem kui teistel Euroopas. Kaheksa aastaga hakkab sisemajanduslik koguprodukt nende miljarditega sedavõrd kasvama, et Eesti hakkab jõukuselt Soomele lähenema – see ongi kokku võttes EKRE ambitsioonikas projekt!
“Suurem osa meie programmist on suunatud sellele, et eestlastel sünniks rohkem lapsi ja nad ei läheks kodumaalt minema, mille tulemusel oleks pärast viimase eesti pensionäri surma siin vaid ukrainlased ja moslemid,” sõnas Martin Helme. “Mis õigus on oponentidel nõuda, et nende tasakaalus eelarve fetiši pärast elaksime edasi vaesuses? Meie ütleme, et lõpetame selle ära!”
Keskerakond on välja pakkunud erakorralise sajaeurose pensioni tõusu – Martin Helme sõnul annaksid kestva tulemuse hoopis tööjõu sissetoomise piirangud, maksude alandamine ja bürokraatia kärpimine, sellest tulenev majanduskasv, palkade suurenemine ja pensionikasv, mis tõstab selle järgmise nelja aasta jooksul 800 euroni. “See pole müstika, vaid meie majandustoimkonnal on kõik läbi arvutatud,” lausus ta, lisades, et ka sotsid on pidanud võimalikuks pensionide kasvu 700 euroni.
Martin Helme nimetab Jürgen Ligit lobisevaks teismeliseks, kes kujutab ette, et majandus võrdub raamatupidamisega ehk Exceli tabelitega – ettevõtluses ei lasta raamatupidajaid tavaliselt arenguplaanide ligigi, sest kuiv arvude sobitamine rikuks ka tervemõistusliku ambitsioonikuse. “Ligi ei jaga rahandusest midagi ja majandusest mitte sedagi,” resümeerib Martin Helme ja Mart helme hoiatab: “Jürgen Ligi hariduspoliitika vilju hakkame alles nüüd maitsma!”
“Me räägime paarist miljardist, millega me teeme terve Eesti korda, see raha jääb Eesti majandusse ringlema ja me toome ka Kalevipojad tagasi – see on põhjus, miks meie valimisprogrammile nii raevukalt reageeriti,” selgitab Martin Helme. “Meil on alles ka kooseluseaduse tühistamine ja migratsiooni lõpetamine – need kaks teemat pole kadunud!”
Saatejuhid on jätkuvalt veendumusel, et Kesk- ja Reformierakond sihivad ühist valitsust ja seetõttu peab EKRE võitma piisavalt saadikukohti, et olla ise valitsuse loomises otsustaja.
Mart Helme ütleb, et nendel valimistel on konflikt väga suur – Eesti kas jätkab senist kurssi, annab suveräänsuse ära, muudab riigi migrantide ühiskonnaks ja “euroopalike väärtuste” nime all kultiveeritavate perverssuste taimelavaks ning saab Brüsselist rahva mandaadita euroametnike juhitavaks europrovintsiks; või vastupidi – riiki juhivad eestlased, me otsustame oma tuleviku üle ise, ning säilitame rahvusriigi, emakeele ja eesti kultuuri. “Ärgem laskem ennast hirmutada ja hääletagem valimistel ainsa jõu poolt, kes seisab Eesti eest – EKRE poolt!” kutsub ta üles.