“Räägime asjast”: EKRE-s pole sisekriisi, sest rahvuslus on maailmavaateülene identiteet

Saates “Räägime asjast” käsitlesid Mart ja Martin Helme eraldi ka viimast Turu-uuringute aktsiaseltsi populaarsusuuringut.

Martin Helme sõnul rahvuskonservatiivid küsitluste järgi ei ela, aga need on mõnikord intrigeerivad ja näitavad fooni, kuhu suunas ollakse kaldu ja mida nn augurid taas välja mõtlevad.

Keskerakonna populaarsus on madalseisust tõusule läinud, aga samas on kasvanud 39%-le nende osakaal, kel pole eelistust. EKRE 17 protsendile jäänud toetus tähendab tegelikult seda, et rahvuskonservatiivide toetajatest ebakindlate leeri keegi ei läinud.

Pärast erakondade populaarsustulemuste vaagimist võtsid Helmed ette Juhan Kivirähki kummalise arvutuse, mille kohaselt oleks olematu erakonna Eesti 200 toetus justkui 9%. Mart Helme selgitas, et tegelikult oli uuringu algne küsimus, et kas ollakse valmis toetama uut erakonda, nimesid nimetamata, ja neid toetajaid oli 9 protsenti. Kui siis edasi uuriti, et kumba kahest eelistatakse, kas Eesti 200 või Elurikkuse erakonda, ja siis oli Eesti 200-l toetajaid vaid 23% sellest uute erakondade toetajate koguarvust, kusjuures suur hulk oli neid, kes neid kahte üldse silmas ei pidanudki – nii et Eesti 200 toetus oli Kivirähkil omatahtsi kokku miksitud ja objektiivsust selles numbris pole.

Martin Helme sõnul ei hakka keegi valijatest selliseid arvutusi kunagi ise tegema, vaid nad võtavadki tõsiselt seda, kui näiteks ERR väidab Eesti 200 toetuse olevat 9% – see ongi vassijate eesmärk. Tegelikult võib selliseid uusi tulijaid erakondi võrrelda üksikkandidaatidega, kes praktikas ikkagi piisavalt hääli ei saa, sest pole piisavalt tuntud – seda pole ka Eesti 200 juhttegelased Kristina Kallas, Priit Alamäe ja Igor Taro. Margus Tsahkna sugused läbipõlenud wannabe`d ei too sellele poliitkambale samuti mingit tuge.

Mart Helme märkis, et Eesti 200 on püüdnud ennast ka konservatiivsena näidata, kuid praeguseks on selge, et nad on padupunased globalistid, kes püüavad pildile jõuda muuhulgas ka EKRE-le vastandudes. Martin Helme sõnul ei suutnud ka Juhan Kivirähk hoiduda EKRE halvustamisest, väites, et kasvanud on ka vastasseis rahvuskonservatiividele, nagu varem Keskerakonnale – nii püütakse Savisaare puhul läbikäidut EKRE-le saatuseks kujundada.

“Nende eesmärgiks on meie populaarsuse võimalik lagi alla viia,” selgitas Martin Helme. “Meie hinnangul on meil potentsiaali veel 10% kasvada, 28 protsendini, nagu praegu RE-l, aga iga järgmine protsent on raskem, sest meid on väga ära demoniseeritud.” Mart Helme märkis, et tal oli hea meel EKRE praegust toetusprotsenti näha, sest propagandasõda on olnud ränk, alates Jaan Männikust ja Siiri Sisaskist kuni uue natsiskandaalini. “Ma tänan südamest kõiki meie toetajaid, kes pole meisse usku kaotanud,” tänab ta.

Martin Helme rääkis pealkirjasõjast peavoolumeedias, kus räägitakse lõõmavatest sisetülidest EKRE-s, mis aga on väljamõeldis. Nimelt väidetakse, et EKRE-s olevat eraldi rahvuslaste ja homovastaste ehk traditsioonilise perekonna toetajate leer. Martin Helme sõnul on kõik tegelikult kirjas erakonna nimes – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

“Ma ei taha tõesti enam ajakirjanikele intervjuusid anda, sest nad panevad ikka pealkirjaks mingi soperdise – olen öelnud, et soperdage ise midagi kokku, te ei pea selleks ju minult küsima,” rääkis ta. “Mis aga puutub rahvuslusse, siis see on maailmavaateülene, see on identiteedi osa ja pole vahet, kas oled vasak- või parempoolne. Rahvusidentiteet on traditsioonid, väärtused, kombed ja müüdid, mis kanduvad tänasesse päeva. Kui oled rahvuslane, siis oled tavaliselt ikkagi konservatiiv, aga meie seas on ka kristlikke konservatiive – need asjad täiendavad üksteist.”

Mart Helme märkis ära, et EKRE-ga seostatav Varro Vooglaid pole ennast rahvuslasena määratlenud ning Martin lisas, et ta pole ka globalist, sest väärtused paljuski kattuvad – Vooglaid on kristlane, kes väärtustab kristlikku suhtumist perekonda. “Aga Varro pole meie liige ja teda mingi lõhe esiletoojana käsitleda pole adekvaatne,” selgitas Mart Helme. “Meie erakonnal on kindel rahvuskonservatiivne vaade, sest me toetame tavasid, mis on seotud rahvusega.”

Martin Helme tuletas taas süvariigile meelde, et Eesti 200 ei võta ära EKRE valijaid – nad võtavad neid pigem ära oravaparteilt, kelle ideoloogiaks on maailmavaatetu liberalism ja enamik nende valijatest põhimõteteta “soo”, Keskerakonnal aga on loksuv elektoraat. “Eesti valija pole loll, ta saab aru, et Eesti 200 on vasakpoolne venemeelne globalistide kamp ja võitlus häälte pärast ei käi meie sektoris!” on ta kindel.

Mart Helme arvates on kartellierakondadel siiski vaja väikest poliitilist jõudu kaalukeeleks, et saaks valitsust EKRE-ta teha. Martin Helme sõnul on seda öelnud ka riigieelarve pärast EKRE sõpradeks pugeva Keskerakonna poliitikud. “Saagu Eesti 200 kõigepealt liikmete arvu täis, pangu siis nimekiri kokku, saagu vajalikud hääled ja pääsegu Riigikogusse, alles siis võib valitsusest rääkida,” arvas Martin Helme. Mart Helme nimetas Kristina Kallast olematu erakonna olematuks esindajaks, kes on tulnud EKRE puu alla haukuma.