16.06.2019
Mart Helme “Räägime asjast” stuudios.
Selle hooaja viimase raadiosaates olid eetris Mart Helme ja Urmas Reitelmann, kes enne suvepuhkusele minekut tunnistasid, et puhkust on hädasti vaja – eelmisest sügisest saati ollakse lausa eesliinil.
Mart Helme rääkis, et sai valimispäeval saates räägitu eest, mida Reformierakonna torkimise peale käsitleti valimisreklaamina, kiirmenetluse korras trahvi 128 eurot. Ta tunnistas, et see viga sai tehtud, sest jutt lindistati kaks päeva varem, eetrisse aga läks valimispäeval – siseminister ei protesteeri karistuse vastu.
Urmas Reitelmann küsis üle, kuidas nägi välja olukord, kus politseinik teatab siseministrile talle määratud karistusest, ja Mart Helme tunnustas seepeale ametnikku, kes ütles talle, et soovinuks hoopiski teistsuguses olukorras vestelda. „Ma tänasin teda sellise suhtumise eest ja ütlesin, et mul pole neile midagi ette heita, ametnikud tegid oma tööd!“
Neljapäeval aga esitas justiitsminister valitsusele eelpõhimõtted valimiseelse reklaami piirangute tühistamiseks, mis näeks ette seda, et valimisreklaami saab teha ka valimispäeval, välja arvatud jaoskondades ja nende lähiümbruses. „See on ebanormaalne, kui me valimiste eel räägime ainult sellest, mida tohib ja mida ei tohi,“ arvas Urmas Reitelmann.
Valimisreklaamide kohta käiva seaduse muutmist on toetanud ka õiguskantsler. Mart Helme sõnul tuleb hakata reformima ka valimisringkondade suurust, sest praegu on meil Lääne-Virumaa viie mandaadiga, samas kõrval on Harju- ja Raplamaa, kus mandaate on kolm korda rohkem. Läänemaa ja Saaremaa ringkond jälle on küll suur, aga rahvast on vähe.
„Ringkonnad tuleb rohkem võrdsustada, nii et neis oleks võrdselt 10-12 mandaati, ning see töö jääb valimisteenistuse teha, kes teeb valitsusele vastavad ettepanekud,“ rääkis Mart Helme.
Järgmise teemana võtsid saatejuhid ette erakonna kongressi, mis toimus hiljaaegu Jõhvis. Mart Helme sõnul sai see tehtud teadlikult Ida-Virumaal, et ka sealne rahvas näeks rahvuskonservatiivide lippe, ning nemad omakorda näeks seda maakonda.
Mart Helme lisas, et Jõhvi on teistest Ida-Virumaa linnadest erinev, kuna tegu on esimese Eesti Vabariigi aegse linnaga, kus on eestluse hõngu kõvasti tunda. Samas on maakonnal tänu Põxitile ja odavale Vene elektrile taas kriisiaeg, kus riigil tuleb ennast abistavast küljest näidata.
Kongess aga oli südamlik ja tore, inimesed olid kokku tulnud üle Eesti, alates Läänemaa külasepast kuni Tartu professorini – osalejad olid läbilõige ühiskonnast, kellel on selge silmavaade. Pisut häiris kongressi ehk Tartus toimunu, kuid inimesed tunnistasid, et on erakonnas maailmavaate pärast ja teadmisest, et peavad aitama Eesti poliitikat mõjutada. Kongressil tekkis inimestel taas tugev küünarnukitunne, mille andis füüsiline kohalolek.
Mart Helme sõnul rääkis meedia taas halvustavalt sellest, kuidas tema valiti seitsmendat korda tagasi esimeheks, kuid lühikese pingi ja mantlipärija puudumise lükkas ümber nii aseesimehekandidaatide suur toetus kui ka suur tung juhatusse, ning sinna valitute populaarsus.
Urmas Reitelmann märkis, et EKRE polegi nagu päris erakond, vaid sarnane rahvuslikule liikumisele, sest rahvuskonservatiivse idee taga on rohkem, kui ainult poliitiline aspekt. Mart Helme tuletas meelde värskeid Norstati ja Turu-uuringute küsitlusi, mis näitasid stabiilset toetust EKRE-le, kes maapiirkondades on Keskerakonda selja taha jätmas ja võistleb edukalt Reformierakonnaga.
Mart Helme nentis, et EKRE ei võistle KE-ga venelaste häältes. Ida-Virumaa kohta ütles ta, et sellele maakonnale annavad venepärasuse suuremad linnad, maal aga on umbes 70% eestlased, seega on maal demograafiline tasakaal sama, mis üle Eesti. Küll aga on kogu vene kogukond Helme hinnangul pigem lapitekk kui monoliitne kamakas – selles on venekeelseid ukrainlasi, eestimeelseid venelasi, valgekaartlaste järeltulijaid, samuti venemeelseid sovjette.
„Narvas on päris suur kogukond põlisnarvakaid ja sealse Kaitseliidu üksus koosneb venelastest, kes on üdini eestimeelsed,“ teadis Urmas Reitelmann rääkida. Saatejuhid arutlesid ka ukrainlaste üle, kelle meelsus on nende kodumaalgi väga erinev – on nõukoguliku mentaliteediga Ida-Ukraina ning läänemeelne Lääne-Ukraina, suured vahed on ka Põhja- ja Lõuna-Ukraina vahel. Sama on ka Valgevenes.
Mart Helme tegi olulise hoiatuse: „Eestis on märgata, et siia saabunud nigeerlased, bangladeshlased ja hindud lähevad üle vene keelele – eesti keele õpetamise efektiivsust tuleb tõsta!“
Venelaste seas aga on EKRE toetus üsna suur, 11% ja need on eestimeelsed inimesed, kes näevad, et idapoolse rändega lüüakse tasakaalust välja 25 aastaga stabiliseerunud ühiskond, ja tekitatakse segadus tööjõuturul.