26.05.2019
Martin Helme ja Mart Helme.
Saates “Räägime asjast” vahendasid ministritest saatejuhid Mart ja Martin Helme Vihulas eelarvearuteludel räägitut.
Saatejuhid nentisid, et Eesti-Vene piiri ajutisel kontrolljoonel on 20 aastat püütud välja ehitada, aga tulemust sisuliselt pole. Mart Helme meenutas, et kuni 2005. aastani, mil Urmas Paet sõlmis Kremliga piirilepingu, hoiduti seda välja ehitamast, sest kardeti, et venelased hakkavad seda päris piirina võtma, ning seetõttu rajati vaid kontrollpunktid Vene omade vastas.
2005. aastal leiti, et nüüd võib piiri ehitama hakata, kuid selle asemel tegeles Reformierakond ainult piirivalve lammutamisega, kuni Kohveri juhtum tõi esile piiri sisulise puudumise – ja ka siis rääkis Pevkur pidavast piirist.
“Poliitiline koorekiht, kes te praegu piirist räägite – Raik, Anvelt, Pevkur ja teised – te tegelesite alates 2005. aastast ainult piirivalve hävitamisega!” ütles Mart Helme vastuseks kritiseerijatele. Praeguseks on kulutatud 70 miljonit eurot ja selle rahaga on rajatud ainult näidispiirilõik. Piirile mõeldud 320 miljonist tahetakse veel 250 miljonit kulutada droonide, kaablite, kaamerate, maaostude ja muu taolise peale ehk rajatakse justkui Maginot` liini.
Martin Helme märkis, et nüüd, kus hinnad on piiri ehitamisel üles kruvitud, on asutud seda kahjurlikkuse tagajärge kasutama praeguse valitsuse vastu, kuigi olukorra viisid selleni varasemad valitsused. Ta kritiseerib ka põhirõhu asetamist ainult seirele. “Pole vaja mitte jälgida, vaid tõrjuda – mis kasu sellest, kui häirekeskus näeb migrante kusagil Tallinnas ekraanilt, patrull aga asub Võrumaal ja nemad on alamehitatud – piirivalvur peab sissetungi takistama, inimtegur on kõige olulisem ja seda me tahamegi ellu viia.”
320 miljonis kulutusi piirivalve isikkoosseisule pole, selles on ainult ehituslik hange. Mart Helme sõnul on siseministeeriumi ja riigikontrolli auditis avaldatud muret, et piiri ehitus on väga kalliks aetud – nõuetele vastava piiri saaks ka väiksema rahaga. “Kui me võtame selle plaani lahti, siis selgub, kas midagi saab edasi lükata või üldse mitte teha,” sõnas ta. “Me ei jäta piiri välja ehitamata, vaid teeme kõik valmis, aga paljud asjad tuleb üle vaadata – näiteks varugeneraatorid on haiglatele vajalikumad kui piirile, kus nende kasutegur oleks kriisi ajal väike.”
Martin Helme sõnul on varasemad valitsused pannud rõhu asjadele, mida pole tegelikult vaja, ja nüüd on see riukalik plaan pandud uue valitsuse vastu tööle. Piir ehitatakse 320 miljoniga valmis, kuid sellele lisanduvad kümned miljonid ülalpidamiskulusid aastas. Iseseisva piirivalve saaks taastada 35-40 miljoniga ja see oleks lisaks veel ka sisekaitse reserviga, mis praegu on olematu.
“See on jälk, kuidas inimesed, kes jätsid piiri välja ehitamata, räägivad nüüd, kuidas EKRE ei taha piiri teha – meie tahame piirivalve taastada, mitte teie kahjurlikele plaanidele allkirja anda,” sõnas Martin Helme ja Mart Helme lisas, et Reformierakonna mittepidava piiri tegemine on Kremli huvides, ja poliitoravad peavad VEB Fondi pärispatu ja rahapesu taustal Kremlile sobivaid otsuseid piiri osas läbi suruma.
Martin Helme sõnul püüab ajakirjandus ka aktsiiside osas koalitsiooni tülli ajada ja pooled nende lood ei haaku üldsegi tegelikkusega. Alkoholiaktsiisi osas on valitsuspartneritel erinev nägemus vaid selles, et millal ja kuidas. Ajaraam 1. juuliks nõuab kiiret tegutsemist, kuid kõik on võimalik – see algatus tuleb kolme nädalaga Riigikogust läbi viia, kusjuures muuta on vaja vaid paar rida eelnõus ja kaks numbrit. Vaidlus käib ka selle üle, et kas kangel ja lahjal alkoholil alandada aktsiisi võrdselt või õllel rohkem.
Alkoholiaktsiisi vähendamise puhul tuleb jälgida, et see timmitaks just õigeks ja aluseks võtta Läti määrad – kui need jäävad lõunanaabrite omadest kõrgemale, siis piirikaubandus ei kao, kui aga need liiga väikeseks lasta, siis ei pruugi kodunt ostmine enam kompenseerida maksuvähenemisi. Martin Helme sõnul on probleemi teine ots põhjas ja seda soomlaste puhul, kes on küll alkoholi ostnud, kuid jätnud raha ka meelelahutusasutustesse, spaadesse ja hotellidesse, ning põhjanaabrite huvi vähenemine on viimased raskesse olukorda pannud.
Mart Helme ütles, et alkoholiaktsiiside vähendamine on pilootprojekt enne kütuseaktsiiside vähendamist. Martin Helme sõnul ollakse jõudnud veendumusele, et see on võimalik, kuid riigieelarve strateegia huvides vajab see alkoholiaktsiisist suuremat analüüsi, sest summad on seal suuremad, ning erinevalt suhteliselt selgelt nähtavast alkoholiostude liikumisest, vajab kütuse tankimine Eestis või väljaspool seda veel täpsemat ülevaadet.