“Räägime asjast”: kõigieestlastest, Kaja Kallasest, koalitsioonist ja rahastamisest

Saate “Räägime asjast” teises osas rääkisid saatejuhid Mart ja Martin Helme ennekõike kõigieestlastest ja Kaja Kallasest ning kõigest nendega seonduvast.

Martin Helme nentis alustuseks, et kui Eesti on “kõigi oma”, siis pole ta tegelikult kellegi ja kõige vähem veel eestlaste oma. Mis aga puutub Kaja Kallasesse, siis tema läheb esmaspäeval Riigikogusse ettekandega oma valitsuse põhimõtetest, kuid pole selge, kas ta ootab sellele kinnitust või loobub eeldataval huvi ja toetuse puudusel üldse valitsuse loomisest.

“Ma ei vaidle vastu presidendi otsusele pakkuda Kallasele valitsuse moodustamise võimalus, kuid totakas on see, et too selle võimaluse vastu võttis,” lausus Martin Helme. Tema sõnutsi on tegelik uus valitsus juba moodustatud ning Riigikogu esimehe valimistel läbis see salajasel hääletusel häälte pidavuse testi, kuid Kallas ja RE loodavad ikka mõnede saadikute ülehüppamistele.

Mart Helme meenutas “Esimest stuudiot”, kus Ossinovski esines selge vihakõnega ja Pevkur püüdis keskerakondlasi manitseda, kuid kogu nende jutt oli suunatud kiilulöömisele. Muuhulgas küsisid opositsionäärid, et miks EKRE ja Isamaa ei nõudnud Kõlvarti ametissevalimisel abilinnapea kohti. “Me ei kuulu erinevalt Toompeast lihtsalt Tallinna koalitsiooni ja me ei toeta ei Keskerakonna ainuvõimu pealinnas ega ka Kõlvartit,” selgitas Mart Helme.

Rääkides Kõlvarti valimisest nentis Martin Helme, et salajasel hääletusel saadud kuus lisahäält andsid ilmselt RE ja sotsid, et hiljem väita, nagu olnuks selle taga EKRE saadikud. Rahvuskonservatiivid olid kindlasti vastu, sest tegu on omavalitsuse, mitte riigi tasemega, ja Tallinnas koostööd KE-ga pole.

Naastes Kaja Kallase juurde nentisid saatejuhid, et RE ja sotsid tegid mööduval nädalal kehvavõitu PR tööd enda programmi tutvustamiseks. Mart Helme kordas üle, et kui Marina Kaljurand taheti Euroopa Komisjoni poolt presidendiks suruda, siis nüüd tehakse sama Kaja Kallasega, kes on saadetud peaministriks. Märgiti ju sel nädalal ülesupitavalt, et ta olevat europarlamendis olnud efektiivsuselt 15. saadik. Kaljurand ja Kallas on just need inimesed, kes oma postidel garanteeriks Eesti tiksumise kontrollialuse europrovintsina ega lubaks suveräänsel rahvusriigil jalule tõusta.

Martin Helme meenutas üht hiljutist lühiajalist jutuajamist Raimond Kaljulaidi ja Taavi Rõivasega, kui nood irooniliselt pärisid, et kuskohas see Euroopa Komisjoni surve siis olevat. “Nad ei saa ise arugi, kui teevad EK tellimust,” sõnas ta.  Mart Helme sõnul toimub selline allutamine igasuguste euroalgatuste, initsiatiivide ja direktiivide kaudu, millega sellised broilerpoliitikud Brüsseili agenda külge integreeritakse.

“Selline broiler läheb kaasa ruumi võngetega, muudab kameeleonina värvi, et taustaga sobida, mõtleb automaatselt, et need teiste mõtted on head mõtted, hakkan ka ise nii mõtlema – poliitbroileril pole oma agendat, ta läheb kaasa teiste arvamustega,” kirjeldas Martin Helme.

Naastes “Kõigi Eesti” kontserdi juurde märkis Martin Helme, et ERJK peaks võtma järelvalve alla ka selle ürituse rahastamise ja seda europarlamendi valimiste kontekstis – pole teada, milliste rahade eest toetasid üritust teatud ettevõtjad, ja rahastajate seas on ka Avatud Eesti Fond, kes kasutab nii Eesti maksumaksja kui ka Sorose raha. Siinkohal meenutasid saatejuhid ka feministeeriumi inimeste juttu, et nemad riigi rahastust ei saavat, vaid see tulevat projektidest. “Kirjutate projekti ja riigi raha tulebki,” täpsustas Mart Helme.

Sel nädalal avaldati ka erakondade rahastamise andmed, sealhulgas annetused, ja selgus, et näiteks Sõõrumaa rahastas kõiki erakondi peale EKRE, mille eest Martin Helme tänulik on. “EKRE toetamine toimub rohujuure tasandilt – meile annetatud sajast tuhandest on keskmine annetus 20 eurot, suurimad mõni tuhat, samas kui teistele erakondadele on annetatud kümnete tuhandetega,” rääkis ta.

Mart Helme juhtis tähelepanu sellele, kuidas meedia räägib päästvast ukraina tööjõust – ilmselt makstakse suurte annetussummadega kinni teatud poliitilised kasusaamised, muuhulgas sisserändereeglite leevendamiseks. Martin Helme aga rääkis sellest, et EKRE valimiskulud olid veidi üle kuuesaja tuhande ning võlad likvideeritakse juba selles kvartalis – samas on teiste parlamenti pääsenute kulutused üle miljoni (peale sotside) ja eriti võlgades on Reformierakond, kellel opositsioonis olles lähevad rahaasjad õige hapuks.

“Neil on kõik asjad võimust eemal olles hapuks minemas, sest Reformierakonna populaarsusmull kukub varsti – ka Vabaerakonnal tõusis see pärast eelmisi valimisi kahekümnele, aga nad lõpetasid nullis,” meenutas Mart Helme. Tema sõnul on lootusetu arvata, et uus kolmikvalitsus püsib vähe aega – praegu on lihtsalt hammasrataste vahel veel kive ja liiva, kuid see masinavärk läheb kindlasti käima!

Helmed ütlesid, et kui koalitsioon võtab kontrolli alla e-valimised, on oravaparteiga lõpetatud. Teades ette, et “kontrolli alla” annab meediale võimaluse uusi provokatsioone algatada, märkis Martin Helme, et see tähendab sõltumatute ekspertide poolt kontrollitud ja testitud ausaid ja turvalisi e-valimisi. “E-valimiste pulkadeks lahti võtmine on nüüd meie teha, kõik kolm osapoolt toetavad seda ja ei maksa karta, et seda ei tehtaks,” lausus Martin Helme.

Eraldi tulid jutuks nurkade mahalihvimised koalitsioonis ja seda Taavi Aasa lausutud sõnade kontekstis, et pingelise eelarve tõttu aktsiise ei alandata. “See on koalitsioonileppes kirjas ja me ei jõua enam üle korrata, et nende langetamine toob lisaraha, mitte ei võta seda ära – see tuleb ära teha, küsimus on vaid selles, millal, millised aktsiisid ja kui suures ulatuses,” selgitas Martin Helme.

Lisaks ei rääkinud Taavi Aas sugugi, et kavatseb aktsiisilangetusi blokeerida –  ajakirjandus tegi sellest suure teema, et oletatavatele lahkhelidele rõhuda. Aktsiisialandused pandi koalitsioonileppesse suhteliselt ümmarguselt kirja, sest rahandusministeeriumi inimesed käisid väitmas, et seda ei saavat teha. “Lätist saamata jääva saja miljoni mõju kumuleerib ja tekitab kõrvalmõju, samas vaieldakse puudujääva miljoni pärast – ei saa aru, kuidas neid asju ei suudeta kokku panna,” pahandas Martin Helme.

Mart Helme tuletas meelde, et Kõlvart on Taavi Aasa tööd linnapeana kritiseerinud ja seda autode tõrjumise raames – uue linnapea sõnul olevat raske aru saada, miks Tallinna teatud piirkondades uusi maju ehitatakse ja kes selleks loa andis – nimelt on nende puhul infrastruktuur olematu. Helme arvates tuleb Kõlvarti näidata, kas ta suudab korruptiivsele ehitus- ja kinnisvarategevusele piiri panna. Martin Helme lisas, et saab näha, kuidas osaliselt eesti verd, kuid venemeelse suhtumisega linnapea esimese mitte-eesti linnapeana Tallinna elu edasi viima hakkab.