“Räägime asjast”: kriis “Trumpi müüri” ümber on üks osa presidendi vastasest vandenõust

Saate “Räägime asjast” väispoliitilises osas rääkisid Mart ja Martin Helme sellest, mis sünnib Ameerika Ühendriikides ja sellest, kuidas toimuvast Eestis ja mujal maailmas vale pilt kujundatakse.

Martin Helme nentis, et eelmise aasta novembris toimunud vahevalimistel läks USA Kongressi alamkoda demokraatide kätte ning ka suur osa vabariiklastest, föderaalbürokraatiast ja kohtusüsteemist ei toeta president Trumpi, sest see seltskond on üdini korrumpeerunud ja süvariigistunud. Ka sealne peavoolumeedia on sedavõrd kallutatud, et Eesti meedia globalismipropaganda tundub selle kõrval lapselalinana.

Praegune kriis USA-s keerleb immigratsiooni tõkestamise ja sellest lähtuvalt piirile Mehhikoga rajatava müüri ümber, mis läheks maksma 5 miljardit dollarit, kuid mida vastasrind presidendile lubada ei taha, kuigi Ameerika majandusele on see tühine summa.

Mart Helme toonitas, et see üks miljard, mida EKRE soovib USA-lt sõjaliseks abiks, on samuti väike summa, sest too jagab selliseks abiks 51 miljardit aastas. “Seegi raha läheb USA-le tagasi, sest sõjalist abi saab toodanguriiulilt ehk siis riik maksab meile antud abi oma sõjatööstuskompleksile ise kinni, seega küsimus on ainult abi küsimises,” märkis Mart Helme.

Martin Helme sõnul on probleem selles, et müüri rahastamisotsus eelarves vajab Kongressi mõlema koja nõusolekut, samas kui president saab mistahes eelarvelise otsuse ise samuti vetostada. Trump ei kinnita aga eelarvet, kui tema müür sealt raha ei saa.

Kui uut eelarvet riigil pole, siis pole hullu midagi, sest olulisemad teenused rahastatakse edasi eelmise eelarve numbrite alusel. 70% föderaalametitest jätkab ka praegu tööd, seiskunud aga on näiteks rahvusparkide töö. Martin Helme sõnul karistavad demokraadid omaenda valijaid, sest ametnikud on üldjuhul nende toetajad.

USA meedia kirjutab samal ajal toonil, nagu kukuks riik kohe-kohe kokku, kuigi see nii pole. Mart Helme meenutas, et sama räägitakse ka Brexiti puhul, samas kui näiteks Prantsuse Calais`i linna võimud teatasid, et ka leppeta Brexiti puhul ei jää liiklus Briti saartele mingilgi moel seisma.

USA-s aga jätkub niinimetatud Muelleri uurimine takistusteta – Trumpi seoseid Venemaaga uuritakse üha pöörasematest kohtadest kuni selleni, et mingid inimesed, kellel pole Trumpiga mingit seost olevat kohtunud inimestega, kellel on mingi seos inimestega, kes omakorda on kaudselt Kremliga seotud.

Meedia keerab demokraatide toel ja ässitusel üles üha mõttetumaid asju, et siduda nendega Trumpi käed ja takistada teda järgmistel valimistel osalemast. Demokraadid on valmis isegi kodusõjaga riskima – Trump on öelnud, et tema tagandamine oleks riigipööre ja tema valijad seda ei lubaks.

Müüriga seoses on praegu jutuks ka erakorralise olukorra kehtestamine, mille kohta demokraadid ütlevad, et Trump kehtestab diktatuuri, kuid Martin Helme sõnutsi pole selles midagi erilist, sest tegemist on presidendi üsna laialdase põhiseadusliku õigusega, mida on kasutanud ka Obama ja Bush, nii loodusõnnetuste kui ka näiteks kaksiktornide ründamise aegu. “Lõunapiiril toimubki migrantide invasioon!” selgitas Martin Helme Trumpi võimaliku otsuse tausta.

Praegu käib äge heitlus ka riigi sõjalis-poliitilise kursi osas, sest sõjalis-tööstuslikule kompleksile ei meeldi Trumpi otsust väed Süüriast ära tuua. Lõpetuseks aga selgitas Martin Helme ka parima parempoolse meediakallakuga Breitbarti tausta, millel on  Postimehe laimujutust hoolimata suur mõju ja populaarsus, mida näiteks CNN-il juba ammugi enam pole. Breitbart aga on kirjutanud arvukatest rünnakutest Trumpi pooldajate vastu, kuni nende tulistamiseni demokraatide toetajate poolt, mida vasakliberaalne peavoolumeedia ei kajasta.