Eesti kuulatavamas raadiosaates “Räägime asjast” olid taas saatejuhid Mart ja Martin Helme ning telefoni otsas saatekülaline, tulevane maaeluminister Mart Järvik.
Vastuseks Martin Helme küsimusele selle kohta, kuivõrd maal toimuv uut ministrit kõnetab, vastas too, et maaelu taandareng teeb läbi ja lõhki maapoisi hingele haiget – EKRE maaeluprogrammis, mille väljatöötamise Mart Järvik kaasa lõi, pandi paika, et see tagasiminek tuleb peatada, edasine areng stabiliseerida ja kindlustada riik omaenda toiduainetega.
Kolme olulisema asjana, mida uus maaeluminister ette võtab, nimetas Mart Järvik esiteks talumeeste ootust, et bürokraatia tiibu kärbitaks ja et ei oleks rakendusakte, mis on karmimad kui teistes Euroopa riikides. Teiseks tuleb riigi toel põllumeesteni tuua innovaatilised lahendused mistahes valdkonnas.
Kolmandaks tuleb maaettevõtjatele kehtestada soodustavad maksuerisused ja neljanda, endale eriti südamelähedase momendina nimetas Järvik maateede kordategemist, kasutades selleks teatud aktsiidest eraldatavaid kindlaid rahalisi vahendeid.
Mart Helme lausus, et paljud peavad maaeluga jändamist üldse ülearuseks, sest nende arvates võiks toiduained sisse tuua, rahvast olevat maal nagunii vähe ja neistki pooled joodikud. “Tegelikult on maaeluministeeriumil ja kogu selle haldusalal kriitiline tähtsus rahvusriigi seisukohalt – elu tagasiviimine maale ei ole ainult rahastamise küsimus, vaid see on põhimõtteliselt rahvuse ellujäämise platvorm,” lausus EKRE liider, tuletades meelde Eestimaa kohta käivat laulu “Kuni su küla veel elab, elad sina ka.”
Martin Helme sõnul annavad maa, mets ja veeressursid mõistlikul ja efektiivsel kasutamisel kõrgendatud lisaväärtust ning seetõttu on oluline ka maa ja metsa välismaalastele müügi piiramine, et need ei libiseks võõraste kätte ja me ei muutuks popsideks omal maal – palju meie varasid ongi juba välismaalaste käes.
Mart Järvik on õppinud tehnikumis põllumajandustehnika ala ja on üle kümne aasta töötanud Soome firmas, mis püstitas Ida-Euroopas ja Baltikumis häid teraviljakuivateid, sealhulgas üle 300 Eestis. Tema oli tegev ehitusjärelvalves. Avalikus teenistuses on ta olnud 20 aastat, sealhulgas 16 aastat Järvakandi vallavanemana. Palju on ta maaeluga kokku puutunud ka omavalitsusliitude komisjonides.
Vastne minister meenutas, kuidas tal tuli käia ka Riigikogus eelnõusid kaitsmas või vastustamas. Ühe sotside eelnõuga taheti kehtestada nõue, et reoveepuhastid ja nende tiigid peaks asuma kuplite all ehk olema kaetud. Selles osas tuli Mart Järvikul palju vaielda Rainer Vakraga ja ta suutis viimase panna eelnõud tagasi võtma.
Eraldi puudutasid saatejuhid ja Mart Järvik üht süüdistust, mille kohaselt olevat viimane jätnud enne haldusreformiga tehtud valdade ühinemist eelarvesse augu ja ise minema jalutanud. Tegelikult oli asi täiesti paigas ja kuna peale viimaseid kohalikke valimisi Mart Järvik enam vallavanemana ei jätkanud, pidid järeltulijad asja korda ajama, kuid ei teinud asju õigesti.
Nimelt pidi Järvakandi vald oma keskkooliklasside kaotamise ja rahastamise äralangemise tõttu selle protsessi lõpuleviimiseks laskma eelarve miinusesse ja selleks viivitati kooli soojaarvete maksmisega omaenda munitsipaalettevõttele Järvakandi Soojus, mis oli kasumis ega kannatanud seetõttu – tasaarvestus aga pidi tehtama aasta lõpus, kui vald oleks seda teinud väljavõetavate dividendidega. Kuna Mart Järvik aasta lõpus enam ametis polnud, siis järeltulijad jätsid dividendid välja võtmata ja võlg jäi alles. See dividendide raha on soojusettevõttes olemas ja vaja on vaid see tasaarvestus ära teha – mingit miinust sellest valla eelarves tegelikult pole.
Mart Helme rääkis, et see juhtum võeti EKRE-vaenuliku meedia poolt üles, et uuele ministrikandidaadile varju heita. Selle nädala Maaleht aga kajastas intervjuus Mart Järvikuga teemat põhjalikult ja viimane ütleb selle osas ajakirjanikule edasi tunnustavad sõnad.