15.09.2019
Urmas Reitelmann.
Sel pühapäeval oli teist korda eetris probleemsaade “Räägime asjast” ja kuna Martin Helme oli lindistamise ajal euroala rahandusministrite kohtumisel, vestlesid möödunud nädala teemadel Mart Helme ja Urmas Reitelmann.
Saatejuhid meenutasid esmalt Riigikogu avaistungit, kuhu ilmus ka president, sündsalt riides ja naeratusega, kuid see kuhtus pärast parlamendi esimehe Henn Põlluaasa avameelset kõnet.
Urmas Reitelmann nentis, et kui kunagi peaks ametisse astuma uus valitsus, siis sadat vihavaba päeva ei õnnestu enam kunagi elustada – sellist vihalaviini, nagu on olnud opositsiooni algatuses viimase pool aastat, nähti viimati nõukaajal, kui nii vihati “imperialistlikku Läänt”. Saatejuht lisas, et selliste rünnakute käekiri on täiesti sarnane nii Eesti kui ka näiteks Poola ja Ungari valitsuste, Matteo Salvini, Donald Trumpi ja Brexiti materdamiste puhul.
Mart Helme teadis rääkida, et teatud ametkonnad võtavad praegu üksipulgi läbi tema minevikku Moskvas Eesti suursaadikuna, et leida sellest ajast “tõendeid” seotusest mingite inimestega, kes olid seotud Vene eriteenistustega. Ehk siis plaanitakse propagandarünnakut siseministri reputatsiooni õõnestamiseks.
Järgmisena tuli jutuks Riigikogus arutluses olnud Reformierakonna algatus eesti keele õppe parandamiseks. Urmas Reitelmanni hinnangul arvab RE, et selleks vajalikud õpetajad lihtsalt vupsavad kuskilt välja. “Kui me küsisime selle kohta, vastas Ligi, et nemad andvat õpetajate leidmise ülesande valitsusele,” kirjeldas ta oravate algatust.
Kui Ligilt küsiti, miks nemad oma 17-aastase valitsemise ajal koole ise eesti keelele üle ei viinud, vastas Ligi, et aeg polevat selleks küps olnud. Mart Helme meenutas, et 1992. aastal jäeti sobivas olukorras kõrvaldamata Nõukogude mälestusmärgid, mis tähistavad tegelikult eesti rahva kannatusi, 2007. aastal polnud enam “küpsust”, mida näitas pronksiöö, ja täna viivad Kaitseväe kaplanid juba pronkssõduri juurde pärgi lindiga “Eesti rahvalt”. Seega muutuvad ajad pigem aina “ebaküpsemaks”.
Mis aga puutub valitsuse algatuse kohta koolides eesti keelele ülemineku osas, siis ütles Mart Helme, et seda ei saa teha kunstlikult paika pandud tähtaegade järgi ja esmalt peavad olemas olema eesti keele õpetajad. Valitsusel on siiski kava olemas, kuid segavaid tegureid on palju – näiteks täiskasvanute keeleõpe on jaotatud kolme ministeeriumi vahel, kes püüavad kõik õpetajaid teistelt üle lüüa. Palju tööd seisab seega veel ees.
Saatejuhid rääkisid ka Mihhail Kõlvarti sõnadest venelaste väidetava assimileerimise kohta. Urmas Reitelmanni sõnul toimub iseeneseslik assimileerimine seni, kuni rahvusvähemust on kuni 5% kogu rahvastikust. Kui protsendid on kõrgemad, siis hakkab põlisrahvas ise nende protsesside käigus teist kultuuri osaliselt üle võtma ja see on juba eesti rahvusele kahjulik.
Mart Helme sõnul on venelased väikeses mahus assimileerunud vaid Eesti maapiirkondades, seal seda probleemi ei tunnetata, ja seetõttu ei saa Lõuna-Eesti inimesed aru, miks EKRE nii palju venestamisest räägib. “Minge Ida-Virumaale või Tallinnasse ja siis küsite juba, kas te olete ikka Eestis või hoopis Venemaal,” soovitas ta.
Eestlased ise pole assimileerunud, sest teiste rahvastega on elatud kõrvuti, mitte koos – nii ei õnnestunud ka baltisaksa mõisnikel Eestit saksastada. Neil jäi aga ka Saksamaa kaugele – Eestis üha suureneval vene kogukonnal aga on emamaa kohe Narva jõe taga.
Riigieelarvega seoses meenutas Mart Helme aktsiisiarutelusid – algul leidsid peaaegu kõik, et alkoholiaktsiisi on vaja alandada, aga kui praegune valitsus seda tegema asus, läks lahti kisa, et maksuraha jääb saamata. Nüüdseks aga on piirikaubandus lakanud, Soome turist on tagasi ja ööbib siin, ning maksulaekumised aina paranevad.
Sama käib praegu riigieelarve ümber – meedia ja opositsioon kisavad, et sellega mindavat tasakaalust välja, tulevat palgakärped ja koondamised, ning valitsus ei saavat eelarvega reele. Mart Helme sõnul on valitsus eelarve koostamisega hästi hakkama saanud ja nüüd otsitakse selle piires vahendeid investeeringuteks ning palkade tõstmiseks.
Meediast rääkides ütles Mart Helme, et ei maksa üldse kuulata EPL-i poliitikaradareid, mis kirjutavad peade lendamisest, sest keegi valitsuses ei kavanda ametnike massivallandamist. Meediakogemusega Urmas Reitelmann lisas, et sellised artiklid paisatakse õhku ja sinna nad jäävadki – ning keegi ajakirjanikest ei vastuta oma valede eest.
Saatejuhid rääkisid ka poliitgrupi “Jah vabadusele, ei valedele” FB-lehel toimunud vihaõhutusest, kus keegi Rein Arumäe rääkis EKRE ministrile “molli andmisest” ja õpetas, kuidas panna seaduslikku relva omav minister seda haarama, et nurga taha peitunud snaiper saaks ta “kahjutuks teha”.
Urmas Reitelmann nentis, et kõnealune poliitkamp käib igal neljapäeval Stenbocki maja ees protesteerimas ning Mart Helme lisas, et teda on juba püütud seal füüsiliselt kinni pidada. Siseministri sõnul on ta püüdnud nendega inimestega vestelda, kuid see on nii kivistunud vaadetega ja agressiivsete inimeste puhul mõttetu.
“Selliste Arumäe moodi üleskutsete peale muutub oht ministri elule täiesti reaalseks – kui mööduvad ministrid nendega ei räägi, võib keegi ülesärritatud protesteerija hõlma alt relva haarata, sest nad on ülesköetud ja meeleheitel,” hoiatas Urmas Reitelmann.
Mart Helme meenutas, et Brasiilia presidenti Jair Bolsonarot pussitati valimiskampaania ajal. “Kui kellelgil on “jultumust” võidelda oma veendumuste eest ja valitsuses lubadused ka ellu viia, siis kasvab viha üle pea,” lisas ta, avaldades lootust, et prokuratuur ei ütle Arumäe jutu peale taas: “Otsest ohtu ministrile pole!”
Peavoolumeedia on saatejuhtide hinnangul praegu sügavas masenduses, sest pool aastat massilist solgiloopimist pole mõjunud, valitsus on ühtsemaks muutunud ning inimesed keeravad massimeediale selja. See on pannud näiteks Ahto Lobjakase juba oma saadetes avalikult ropendama – inimesed otsivad ERR-i ja AK ning muu monopoolse “tõega” ajakirjanduse asemele konkureerivat informatsiooni.
Ukraina tööjõud suurtes kogustes on suur oht
Viimase teemana rääkis siseminister Mart Helme ukraina tööjõust, täpsustades, et EKRE ei suhtu Ukrainasse halvasti, kuid migratsiooni piiramine sealt on vajalik.
“Ukraina on vaene, lõhestunud ja korrumpeerunud riik, ning meie jaoks peitub suur oht selles, et massiline väljaränne suundub endistesse NLiidu vabariikidesse, sealhulgas ka Eestisse – nii keerab habras tasakaal eesti ja vene keele vahel viimase kasuks,” hoiatas ta, lisades, et ka maksulaekumiste süsteem kipub ukrainlaste värbamisel kontrolli alt väljuma.
Mart Helme sõnul tuli möödunud aastal Eestisse ametlikult üle 15 000 inimese endisest NLiidust, koos illegaalidega hinnanguliselt 20 000, järgmiseks aastaks ennustatakse kasvu 30%. “Me seisame silmitsi massiimmigratsiooniga Ukrainast – me saame sellest mürgituse!” lisas ta.
Praeguseks on sadu ebaseaduslikult siia saabunud ukrainlasi tagasi saadetud ning siseministeerium on asunud uurima nende kinnisvaraoste ja koguma infot kaasa toodud perede kohta – vene koolid ja lasteaiad on juba tugeva surve all, sealhulgas ka Tallinnas. “Meie maksumaksja hakkab nende pearahasid kinni maksma,” hoiatas Urmas Reitelmann.
Reitelmann meenutas ka seda, et enne Ida-Ukraina mässu saatis Kreml sinna oma reservohvitsere, kes lõid Donbassis oma võrgustiku – ilmselt tuleb neid nüüd “ukraina tööjõuna” ka Eestisse, sest tööliste tausta me ju ei tea.
Mart Helme lubas, et kontrolli alla võetakse ka värviline elanikkond ehk need inimesed, kes saabuvad Kolmandast maailmast erinevaid kanaleid pidi läbi Euroopa Liidu – nende taust on samuti küsitav, eriti seetõttu, et nad tulevad sõdivatest maadest, kus terrorism õitseb.