20.10.2019
Mart Helme “Räägime asjast” stuudios.
Saates “Räägime asjast” rääkis siseminister Mart Helme sel nädalal toimunud õppustest.
Algul kutsus kaitsevägi õppekogunemisele 850, siis 1500 reservväelast. Siseministri selgitusel pole julgeolekulises olukorras mingit muutust, seda ka mitte seoses Türgi invasiooniga Süürias.
Mart Helme sõnul pole Eesti veel kordagi läbi viinud täielikku mobilisatsiooni, selgitamaks, kuidas sellisel puhul kogu süsteem töötab, ja neid asju peab harjutama. Väiksematel õppustel vaadatakse suurendusklaasi all, kuidas sujub koostöö, kui teenistusse mobiliseeritakse paarkümmend tuhat meest – saamaks aimu meie võimekusest.
Siseminister nentis, et julgeolekuolukord on dramaatiliselt muutunud, kuna kahe NATO tugevaima riigi, USA ja Türgi vahel on tekkinud nö pehme vastasseis. Urmas Reitelmann märkis, et president Trumpi kiri president Erdoganile selles osas oli päris karm.
“Sõjalise konflikti korral võivad asjad kergesti kontrolli alt väljuda – Süürias liikus Türgi liitlaste grupeering USA eriväelastele liiga lähedale, ja kui õhku tõusid USA lennukid ja kopterid, taandusid nad kiiresti – aga sellistest vahejuhtumitest võivad alguse saada suured konfliktid,” rääkis Urmas Reitelmann.
Mart Helme sõnul dikteerib Trumpi tegemisi USA sisepoliitika. “Ameeriklastel on kõrini sellest, et nad on pidevalt sõjas ja sõdurid hukkuvad – Trump peegeldab üldsuse meeleolusid ja tema poliitika pole enam liitlaste, vaid USA-keskne,” selgitas ta.
Helme tõi näitena selle, kuidas USA läks 2001. aastal Afganistani, kuid peaaegu 20 aastaga pole midagi saavutatud – Taliban kontrollib suurt osa riigist, õitseb uimastitootmine, ameeriklased aga on kaotanud sadu mehi. Urmas Reitelmann rääkis oma tuttava vahendatud ülevaadet helikopterist nähtud ja silmapiirini ulatuvatest moonipõldudest.
“Meie jaoks on julgeolekuline keskkond raskemaks muutunud, sest me ei tea, kauaks on NATO paralüseeritud, kas Türgi on saamas Venemaa liitlaseks ja millised tulevad siis nende kokkulepped hegemoonias,” rääkis Mart Helme. “Need on protsessid, mida me ei saa mõjutada – me saame ainult viia oma kaitsevõimekuse heidutustasemele. Meie peamiseks julgeolekutagatiseks jääb endiselt NATO. Aga lollim asi, mida me teha saame, on see, kui me klammerdume uskumuse külge, nagu poleks midagi muutunud.”
Mart Helme sõnul peab Eesti sõlmima kahepoolseid kaitsekokkuleppeid, et me ei jääks abituks, kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa omavahelist koostööd suurendavad. Urmas Reitelmann lisas, et sidemed Venemaa ja Saksamaa vahel pole kunagi katkenud ja Saksamaa on alati gaasiostudega Vene sõjamasinat toitnud.
Kuna siseminister oli sel nädalal peaministri kohusetäitja, siis ei saanud ta osaleda Koidula piiripunktis toimunud õppusel, kus õpiti toime tulema massiimmigratsiooniga ehk seda, kuidas töötab meie riigiaparaat, kui tuleb korraga tuhandeid migrante. Urmas Reitelmann meenutas, kui hädas olid Soome ja Norra 2015-2016. aasta talvel, kui piirile Venemaaga ilmus korraga ohtralt pagulasi.
Praegu on siseministeerium hädas Raivo Aegi justiitsministeeriumiga, kes blokeerib üht olulist seaduseelnõu, millega saaks migrantide saabumise menetlemise viia 48 tunnilt kahele nädalale. Mart Helme sõnul on võimatu 48 tunni jooksul jooksul otsustada, mis nende inimestega teha, uurida nende tausta, vaadata, keda saab kohe tagasi saata, otsida kohti nende majutamiseks, tagada korravalve ja nii edasi – selleks oleks vaja miinimum seitse päeva. Asja teeb ohtlikuks see, et kui 48 tunni jooksul ei suudeta pagulaste asju menetleda, peaks nad lahti laskma koos sellest tulenevate tagajärgedega.
Urmas Reitelmann ütles, et tegelikult tähendaks selline pagulaste saabumine eriolukorda ja siis on riigil võimalus ka ilma justiitsministeeriumi viideteta kellegi õiguste rikkumisele kehtestada menetlemise erirežiim – seega ajab Aegi ametkond taas lihtsalt kiusu.
Õppusel Koidula piiripunktis mängiti läbi kriisisituatsioon ja see näitas, et ainuüksi tuhande migrandi kokkukorjamiseks läheb 24 tundi, aga neid võib saabuda kordi rohkem ja seda päevade ja nädalate kaupa. See näitab, et siseminister Mart Helme algatused sisekaitse reservi ja piiritara osas on hädavajalikud.