“Räägime asjast”: rahvaalgatuse seadustamisega pole mitte kunagi demokraatiat lõpetatud

Saate “Räägime asjast” lõpuosas meenutasid Mart ja Martin Helme hiljutist Riigikogu 100. sünnipäeva tähistamist.

Kui Eesti iseseisvuse kuulutas välja Maapäeva ehk ajutise Maanõukogu kui erinevate institutsioonide esindajatest koosneva rahvaesinduse loodud Päästekomitee, siis 1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutav Kogu koosnes juba bolševikest vabastatud eestlaste  ajaloolisel keelelisel ja etnilisel asualal läbi viidud valimistel mandaadi saanud rahvasaadikutest.

Tänavu jüripäeval kogunes Riigikogu pidulikule 100. aastapäeva istungile, kus kõned pidasid teiste seas ka Riigikogu esimees Henn Põlluaas ja president Kersti Kaljulaid, kuid mõlema kõne sõnum oli väga erinev. Mart Helme hinnangul vaatas Henn Põlluaasa kõne nii minevikku kui tulevikku ja oli paralleele tõmbav – EKRE taotleb rahvaalgatuse ja -hääletuse taastamist ehk otsedemokraatiat, mis oli esimesel iseseisvusajal toimiv.

“Ka Pätsi riigipöörde üheks ajendiks oli see, et rahvahääletus tõi 1933. aasta põhiseaduse, millega võim oleks läinud rahvale,” meenutas Mart Helme ja Martin Helme lisas, et tollel iseseisvusperioodil olid sotsidki rahvuslikult meelestatud, äärmuslasteks olid ainult kommunistid, kes ei tahtnud võimu sel moel rahvale lubada.

Mart Helme märkis, et Henn Põlluaasa sõnad sellest, et õhus on tunda muutuste hõngu, on vallandanud vasakliberaalide paanika ja jutud suukorvistamisest, ning koordineeritud rünnakud rahvaalgatuse ja -hääletuse seadustamise vastu on tugevnemas.

“Meie algatus tähendab hoopiski seda, et rahva suu seotakse lahti ja ta saab oma soove rohkem avaldada,” ütles Mart Helme. “Vasakliberaalide jaoks on see hirmsaim asi, kui rahvas saab ka valimiste vahel riigi elus kaasa rääkida, kuid see just distsiplineerib poliitikuid, ja mitte kunagi pole rahvahääletuse õiguse andmist kasutatud demokraatia lõpetamiseks.”

Tõsi küll, diktaatorid on enda kontrollitavat rahvahääletust kasutanud oma võimu tugevdamiseks, kuid sel juhul ei tule algatus altpoolt ja edaspidi jäävad kõik referendumid üldse ära. EKRE läbiviidav otsedemokraatia juurutamine tähendab aga seda, et teatud hulga allkirju kogunud ühiskonnagrupp saab enamuse hääletanute heakskiidu korral oma soovi seadustada. Martin Helme hoiatas, et kui mõni poliitiline jõud ei taha rahvale sellist õigust anda, riskib ta jõulise vastuseisuga otsedemokraatia takistamisele.

Riigikogu 100. sünnipäeval tutvustati ka Jaak Valge raamatut Eesti rahvaesinduste ajaloost “Eesti parlament 1917-1940”.