19.05.2019
Eesti ajakirjandus näitas Marine Le Peni pressikonverentsl ennast ääretult kõmukeskse ja ebaprofessionaalsena.
Saate kolmandas “Räägime asjast” kolmandas osas jätkasid Mart Helme ja Urmas Reitelmann Marine Le Peni visiidi teemal ja saatejuhtide sõnutsi vallandas see sündmus Eestis kollektiivse hullumeelsuse.
Mart Helme ütles, et hulluks läks vasakliberaalne leer, kelle arvates tähendavad “euroopalikud väärtused” õigust tappa sündimata lapsi, lubada piiramatut migratsiooni ja homoseksuaalsuse õitsengut, irvitada religiooni üle ja muid kuritegelikke muutusi traditsioonilise elulaadi lammutamiseks. Rahvuskonservatiividele tähendavad need väärtused kristlikku maailma traditsioone, rahvusriiklust, heteroseksuaalset peret, ennekõike aga ausust ja vastutustunnet.
Marine Le Peni väärtusmaailm näeb samuti ette prantslaste Prantsusmaad, mitte migrantidest üleujutatud maad Alžeeria ja Maroko kolooniana. Urmas Reitelmann märkis, et Le Pen pole isegi mitte parempoolne, vaid tema põhimõtted on rohkem Keskerakonna omadele sarnanevad. Eestisse tuli ta selleks, et leida ühiseid kokkupuutepunkte – mõlemad pooled rõhutasid, et meie arusaamades on ka palju erinevusi.
Saatejuhid tõid esile Marine Le Peni sõnad, et kui Venemaa peaks Eestit ründama, on Prantsusmaa esimene, kes meile appi tõttab – Eesti peavoolumeedia aga väitis, et prantslased olevat esimesed, kes meid reedavad. Prantsuse rahvuslaste liidrile kuulusid ka sõnad, et ta pole kunagi nõus sellega, et Euroopa Putini käpa alla satuks.
“Marine Le Pen rääkis nii lõunalauas kui ka pressikonverentsil sellest, et Prantsusmaa hoiab tasakaalus USA-d ja Venemaad, ajades seejuures iseseisvat poliitikat,” märkis Mart Helme. Urmas Reitelmann selgitas lisaks, et nii Prantsusmaa kui ka Itaalia näevad Venemaad teistsuguse pilguga ega mõista sageli meie hirme.
Marine Le Pen viitas ka De Gaulle`le ja Mart Helme sõnul ajas see president Prantsusmaa poliitikas radikaalset rahvuslikku joont, millest on kinni pidanud ka kõik hilisemad presidendid. Ta meenutas ka USA riigisekretäri Henry Kissingeri, kelle sõnutsi püüab Prantsusmaa dirigeerida Euroopa kontserti nii, et keegi ei domineeriks, ja seda juba I maailmasõja eelsest ajast, kuigi tänane Euroopa muusika on Helme sõnul kakofoonilisem kui kunagi varem.
Urmas Reitelmann meenutas hetke, mil EKRE inimesed tulid koos Marine Le Peniga üle Raekoja platsi ja raeapteegi ees oli suur seltskond prantsuse turiste, kes populaarse poliitiku kohe ära tundsid. “See oli rõõmus, vägev ja emotsionaalne minimanifestatsioon – prantslased olid oma poliitikut ära tundes väga rõõmsad, sest enamikul neist ei teki ilmselt kunagi võimalust ennast temaga koos pildistada, nagu nad Tallinnas seda said,” arvas ta.
Mart Helme sõnul kirjutas Eesti meedia hoopis neist prantslastest, kes olid Mustpeade maja ees protestijatega – aga eks turismigrupidki ole läbilõige Prantsusmaa ühiskonnast – ometigi oli absoluutne enamus prantslastest ülirõõmsad, nähes oma poliitikut ühe vana hansalinna raekoja platsil.
Urmas Reitelmann ütles, et tal on hea meel selle üle, et ta ei kuulu enam ajakirjanike liitu, sest Eesti meedia valmistas ainult piinlikkust. “Pressikonverentsil olid ka delegatsiooni liikmed Itaalia Liigast, Taani Rahvaparteist ja Põlissoomlased, inimesed, kes muudavad praegu Euroopat – aga ajakirjanikud küsisid ainult Le Peni rahaasju, keskendudes kümnenda järgu küsimustele,” rääkis ta, lisades, et pärast pressikonverentsi soovis üks noortest naisreporteritest, et EKRE inimesed vabandaksid Le Peni ees tema küsimuse pärast, sest see oli mitte tema, vaid toimetuse küsimus.
Mart Helme usub, et Marine Le Pen ei solvunud sellise ebaprofessionaalsuse ja viha peale, sest kodumaal on teda koguni psühhiaatrilisse ekspertiisi suunata tahetud – ta võtab asju irooniaga. “Ükspuha kui palju me pole ka toonitanud, et meie vaated Krimmi osas ei kattu Le Peniga, et me mõistame Putini agressiooni hukka ja meil pole mingit pistmist Le Peni laenuga, mis tehti väga ammu ja seda pankagi pole enam – ometigi küsisid põmmpead Riigikogus ainult seda,” ütles Mart Helme parlamendis toimunud valitsuse infotunni kohta. “See katse heita meie peale Putini pikk vari, on tõeline mõistusevarjutus.”
Jutuks tuli ka see, mida Mart Helme rääkis ERR-i reporteri Maria-Ann Rohemäe kohta ja saatejuht soovitas ajakirjanikul oma kahe aasta reportaažid üle vaadata, veendumaks, millist desinformatsiooni on ta edastanud. “Ma ei rünnanud mitte vaba, vaid ebaobjektiivset ajakirjandust – mina kodanikuna pole nõus, et ERR-i reporter teeb kitsast ideoloogiast lähtuvat meediakajastust,” lisas ta.
“Kui me saame Demokraatliku Partei spinnitud uudiseid, siis on asi väga halb,” arvas ka Urmas Reitelmann. “Rohemäel puudub ajakirjanduslik kogemus – kui ta pannakse Washingtoni lennukile, öeldakse et mine ja tee ning hommikul pead juba uudiseid rääkima, siis ei jõua ta süveneda ja edastab padupunaste New York Timesi või CNN-i uudiseid. Neeme Raud on küll vasakpoolne ajakirjanik, aga ta on professionaal – ta elas aastaid Ameerikas, teadis, kuidas ameeriklased mõtlevad ja edastas objektiivsemat infot.”
Urmas Reitelmann soovitas USA-sse saata inimesi, kes on olnud vähemalt kolme sealse presidentuuri tegemistega kursis ja neid kajastanud – siis oleks tal vähemalt võrdlusi. Rohemäel soovitas ta minna New Yorgi Eesti Majja ja kuulata vanemaid inimesi, kes on parempoolsed ja oskavad poliitikast oma kogemustele tuginedes rääkida. “Igal juhul ei tuleks USA-sse saata noort 25-aastast kogemusteta tütarlast,” arvas ta.
Mart Helme sõnul on Ameerika väga mitmekesine, kuid Rohemäe teeb ainult Trumpi-vastast tellimustööd. Ta meenutas ka oma sõnu ajakirjanikele – mida teevad nood siis, kui Le Pen kord presidendiks saab? Sest siis tuleb sama, mis praegu Ameerikaga, kus Trump on võimul ja riiki palju muutnud, kuid ajakirjandus tegeleb endiselt tema materdamise ja unistamisega, et võimul oleks liberaal.
Urmas Reitelmann ütles, et EL-i sanktsioonid, kus piiratakse Itaalia oliiviõli või Parma juustu eksporti Venemaale, ei mõjuta venelasi vähimatki. Küll aga mõjutab Venemaad ja tema poole vaatavaid Euroopa riike USA hoiatus, et keegi ei tarniks Putinile tipptehnoloogiat ega annaks laenu – nii näiteks suutis USA ära hoida Mistralite müügi Venemaale.
Mart Helme rääkis sellest, kuidas Trump lükkas edasi tollitariifide tõstmise Euroopa autodele, mis halvendaks oluliselt nende konkurentsvõimet autosid armastaval USA turul. Saksamaale oleks see suur löök, sest nende autotööstus on aidanud riigil rasva koguda – ka näiteks pruugitud autosid Ida-Euroopasse müües. Aga Euroopa peab selle eest ka järgima USA julgeolekuhoiatusi Kremli suhtes.
Lõpetuseks rääkisid saatejuhid EKRE heast sõbrast ja Itaalias ülipopulaarsest Matteo Salvinist. “Salvini on absoluutne “wunderkind, kes on lühikese ajaga teinud uskumatu töö – sisseränne on vähenenud 92%, kuritegevus 15%, mõrvad 12%, seksuaalvägivald üle 30% – samas kui feministliku valitsusega Hispaanias, kes inimkaubanduse üle võttis, on sisseränne kasvanud 175%,” kirjeldas Urmas Reitelmann.
Mart Helme sõnul on Salvini väga populaarne ja praegu võidaks ta valimised kindlalt – Liigat toetab umbes 40% itaallastest ja see on eesmärk, mida soovib ka EKRE saavutada. Praegu ollaksegi Eesti valitsuses atra seadmas – vaadatakse üle sisserände erandid, toimub sisejulgeoleku reserviga piirivalve taastamine, kaalutakse riigieelarve põhimõtete, sealhulgas ka selles osas, kas on mõtet panna pidevalt raha kõrvale, nuumates nii pankureid, kui selle rahaga saab hetkel palju ära teha.