07.04.2019
Mart ja Martin Helme saadet kardetakse nii hullupööra, et langetakse sovjetiaja tasemele.
Kõige kuulatavamas, informatiivsemas ja tasakaalukamas poliitikasaates “Räägime asjast” olid taas koos saatejuhid Mart ja Martin Helme ning esmaseks teemaks mõistagi koalitsioonikõnelused.
Kolme erakonna volikogud kiitsid koalitsioonileppe heaks, EKRE sai valitsuses viis ministrikohta ja rahvuskonservatiivide triumfiks kujunes Henn Põlluaasa valimine spiikriks uue Riigikogu koosseisu avaistungil. Martin Helme nentis, et Hennu oli “Esimeses stuudios” hea vaadata ja kuulata. “Ta oli esimene Riigikogu esimees, kes rääkis eesti rahvast, mitte ei ajanud roosat löga välja,” võttis Martin Helme otsekoheselt kokku.
Valitsuslepe 35 leheküljel aga valmis kolmenädalase kooskäimise järel. Martin Helme sõnul sai EKRE praktiliselt kõik soovitu immigratsiooni osas, kus taastati piirivalve struktuur, mis tõhustab sisserände kontrolli, loodi tagasirände agentuur, vaadatakse üle siin elavate võõraste õigus Eestis viibida, sisserände kvoodid jäävad riigi, mitte Brüsseli otsustada, intensiivselt asutakse piirama renditööjõu sissevedu, mis on asunud ohustama riigi demograafilist ja sotsiaalset olukorda. Suur võit on ka rahvahääletuse seadustamise algatamine, mis saab kulgema läbi kahe koosseisu, sest selles koosseisus pole lihtsalt hääli koos.
Mart Helme asetas rahvahääletuse algatamise isegi esikohale, kuid see on pikemaajalisem protsess, mis aga muudab Eesti poliitilist süsteemi oluliselt, sest rahvas saab nii ka sisuliselt võimule. Kartellipoliitikud, eriti Reformierakond on rahvavõimu surunud nõukogulikule parteivõimu tasemele. “Eesti rahvas, oluline on, et te osaleksite aktiivselt ka järgmistel valimistel – võidelge EKRE poolt hääletades oma õiguste eest, et rahvuskonservatiivid saaks rahvahääletuse seadustamise lõpule viia,” lausus ta.
Martin Helme sõnas, et selleks tuleb ka teisi erakondi tugevalt survestada. Praegu aga on välja aetud igasugused tegelased, kes seda ettepanekut maha teevad – näiteks Liia Hänni peab rahvahääletust ohuks parlamentaarsele demokraatiale. “Kuidas see ohustab demokraatiat ehk rahva võimu, kui rahvas võimule saab?” küsis Helme. “Meie parlament on hoopis praegu kummitempel, mis põrgatab Brüsseli eurodirektiive – siis hakkab ta rahva tahet seadustesse panema.”
Mart Helme lausus, et Eesti poliiteliit on täiesti teises voolus, mida Suurbritannias näitas hästi Brexit – see tähendab, et võimueliit teeb rahva tahtele vastupidist. Riigikogust aga tõi ta näiteks korruptsioonikomisjoni puhtformaalse töö, kus korruptandid ei ilmunud sageli kohalegi ja mingeid sunnimeetmeid nende vastu polnud; kohaletulijad aga valetasid komisjonile otse näkku. Eelmises koosseisus aga oli VEB Fondi komisjon, mida juhtis praeguseks poliitikast taandatud Rainer Vakra ja see komisjon ei teinud sisuliselt midagi muud, kui salastas tulemused 75 aastaks ehk mätsis asja kinni.
Justiitsreformi osas ei saanud EKRE nii ulatuslikku toetust nagu loodeti, kuid kõik osapooled tunnistasid siiski, et see reform on hädavajalik. “Küll aga saime Riigikogus sarnaselt julgeolekuasutuste komisjoniga ka erikomisjoni, kelle ees hakkab prokuratuur aru andma – praegu elab ta omas maailmas, kus mitte keegi teda ei kontrolli ja ükski rikkumine avalikkuse ette ei jõua,” rääkis Martin Helme.
Saavutati ka see, et tegelema hakatakse menetlussüsteemi korrastamisega – praegu on menetlemine ise karistus, kus see kestab aastaid, kahtlusalune ruineeritakse rahaliselt, maine tehakse maha ja tervis hävitatakse, et lõpuks öelda – süüd ei leitudki. Tulemas on ka eriprokuröri amet mingi kindla valdkonna uurimiseks ning komisjonide ees tunnistuste andmine ühtlustatakse kohtu ees tunnistamisega.
“Teatud protsesside puhul saavad olema ka rahvakaasistujad, et kaasata ühiskondlik kontroll praeguse justiitsmaffia võimutsemise vastu,” lausu Mart Helme, lisades, et kõige selle kirjutamine seadustesse võtab aega.
Helmed rääkisid ka neljarealiste teede väljaehitamisest 8 aasta jooksul, kus need ehitatakse välja Tartu, Pärnu ja Narvani, hiljem ka Luhamaa ja Ikla otsad, Kosest Mäoni aga algab töö juba niipea, kui valitsus selleks raha eraldab.
Palju vaidlusi tekitasid maksulangetused ja selles osas olid EKRE koalitsioonipartnerid eriti tõrksad, sest erinevalt rahvuskonservatiividest ei usu nad maksulaekumiste tõusu, kui aktsiise langetada. Alkoholi- ja kütuseaktsiisi langetamise kauplesid rahvuskonservatiivid välja, elektri ja gaasi osas alles hakatakse alandamist läbi arutama. Mart Helme rääkis ka sellest, kuidas kõnelustel käisid rahandusministeeriumi ametnikud, kes väitsid lõputult, et kui aktsiise alandada, siis vähenevat ka laekumised. Tema tõi aga näitena selle, et praeguste aktsiisitasemete juures teatati alles laekumiste veelgi suurenenud langusest.
“Maksulaekumiste vähenemise eest aktsiiside tõstmise korral hoiatas ka Konjunktuuriinstituut, kuid seda naeruvääristati – ometigi läksid just kriitikute prognoosid täppi,” rääkis Martin Helme. “Need, kes hoiatavad aukude eest riigieelarves, on need, kes ise algatasid aktsiisitõusud. Meie koalitsioonipartnerid on ametnike usku ega võta praegugi maksulangetusi tõsiselt, aga see tuleb ära teha!”
Meditsiinisektoris saavutas EKRE haigekassa reformi ja hambaravi parandamise; väikehaiglad jäävad alles ja sünnitusosakondi enam kinni ei panda. Valga osakonna taastamine jääb valitsuse teha, kes peab avaldama survet haigekassale ja too omakorda Tartu Ülikooli Kliinikumile. Poliitiline tahe selleks on olemas.
“Koalitsioonikõneluste läbivaks teemaks oli see, kuidas tuua elu mujale Eestisse tagasi, sest Tallinn on muutunud liiga linnriigiks ja muutusteks on vaja samme astuda,” rääkis Martin Helme. “Jõudsime kokkuleppele, et kui maal on miski rahaliselt ebaratsionaalne, siis maksame pigem peale, sest elu hoidmine kõikjal Eestis ongi riigi mõte!”
Saatejuhid tunnistasid, et palju asju on koalitsioonileppes ümmargused ja nendega tuleb edasi tegeleda töö käigus. Suureks saavutuseks pidasid nad ka partnerite II pensionisamba osas saavutatut. “See pole peenhäälestusvalitsus, vaid tegude valitsus,” lausus Martin Helme.
Kodakondsusküsimustes EKRE palju ei saavutanud, kuid saavutuseks oli seegi, et kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muudeta ja topeltkodakondsust ei tule, kuigi sotsid, Reformierakond ja KE on selle veendunud toetajad. Rahvuskonservatiivid tulid vastu sellele, et siin sündinud venekeelsetel lastel vähendatakse kodakondsuse taotlemisel bürokraatiat – nimelt saab venekeelsetes koolides põhikooli eesti keele riigieksamit võrdsustada vastava kodakondsuseksamiga, kusjuures tuleb lisaks teha ka kodanikueksam, ehk siis need eksamid ära teinud vene noor saab selle põhjal kodakondsust taotleda.
Hariduse valdkonnas saavutas EKRE selle, et Kohtla-Järves jääb alles eestikeelne kool ja seda ei liideta riigigümnaasiumi külge. Saatejuhid kritiseerisid tugevalt 60:40 riigigümnaasiume, mis tähendab sisuliselt seda, et eestikeelsesse õppesse tuuakse venekeelsetest koolidest sadu vene õpilasi, kusjuures nende tarvis pole ei õpetajaid ega metoodikat.
Helmed lisasid, et Reformierakonna reklaamitud eestikeelne haridus tähendabki sellist eesti koolide uputamist venelastega, kusjuures nendele eesti keele õpetamiseks pole mingeid vahendeid ega võimalusi – ilmselt ei kavatsenudki RE seda ellu viia või sooviski rahvustevaheliste pingete õhutamist koolides.
“Et haridussüsteem eestikeelseks muuta, läheks vaja vähemalt 7000 eesti keele õpetajat, nende koolitamine aga võtab aastaid aega, sest sellega pole 25 aastat tegeletud,” rääkis Martin Helme. “Fookuses peab olema eesti keele õpetus juba lasteaedadest!”
Mart Helme sõnul on riigigümnaasiumid Reformierakonna algatus, ja näiteks Narvas oleks sellega surmatud eestikeelne haridus, sest eesti noored oleks suunatud venekeelsesse keskkonda, kusjuures eesti keele õpetamiseks venelastele pole lihtsalt võimsusi.
Ainus, mida EKRE keele ja hariduse osas ei saavutanud, oli eestikeelsele haridusele ülemineku lõppkuupäev, kuid see on nagunii kaugel, ja realistlik on aasta 2030. Selleks ajaks valmistub uus valitsus eesti keele õpetajate kaadri loomise ja nende õpetamise rahastamisega.
EKRE ei saanud kahjuks haridusministeeriumi omale, et lillale agendale lõpp teha, kuid Martin Helme lubas, et haridussüsteemis toimuvat jälgib EKRE kullipilguga, homoprogrammide nurjamiseks tehakse kõik ja liberaalset edasimarssi selles osas ei tule. Mart Helme lisas, et pidevalt hakkab koos istuma ka koalitsiooninõukogu ning kui miskit sellist avastatakse, astub EKRE samme, et see lõpetada.