09.06.2019
Saate “Räägime asjast” teises osas rääkisid saatejuhid Martin Helme ja Urmas Reitelmann ühest valimislubadusest ehk aktsiiside langetamisest.
Urmas Reitelmann on Riigikogu rahanduskomisjoni liige, nagu oli seda ka neli aastat Martin Helme, ning meeleolu komisjonis on endine, sest ühe komisjoniliikme pidevad vahelehüüded on endiselt kõigile kurnavad.
Reformierakond soovib Urmas Reitelmanni sõnul alandada lahja alkoholi aktsiisi suurema langetusprotsendiga, kanget kuskil 5%, valitsus aga mõlemat 25%. “Mõlemad pooled aga saavad aru, et alkoholiaktsiis on mõttetult kõrge, pole mõtet kinkida raha lätlastele ja loobuda Soome omast – erinevad eksperdid ütlevad, et me oleme ilma jäänud miljardist eurost, sealhulgas tänu soomlaste ärajäämisele,” rääkis Reitelmann.
Urmas Reitelmann jutustas, kui vihane oli opositsioon, kui nemad kutsusid ühise laua taha huvigrupid, et neid ära kuulata: alkoholitootjad, maaletoojad, maksumaksjate ja kaupmeeste liitude esindajad, restoranide ja hotellide omanikud. Kõik olid ühte meelt, et aktsiisi tuleb radikaalselt langetada ja hindade langedes hakkavad ka maksutulud suurenema, ainsana olid tusased maaletoojad, kes on suured varud toonud ja kannatavad aktsiisilangetamise tõttu.
Samas teatas näiteks City Alko esindaja, et nemad langetavad hindu 1. juulist, loobuvad vahendajatest ja saadavad ise autod tootjate juurde. Ka Tallink pidi ootama hinnalangetust, et tax-free poodidesse ostjad tagasi tuleksid – Rootsi ja Soome vahel oodatakse kolme laevakompanii alustega sõitma umbes kolme miljonit inimest ja kindlasti hakkavad paljud neist ka alkoholi ostma.
Martin Helme nentis, et kuigi tema ei pea soomlasi joodikuteks, on nende kadumine tekitanud Eestile suurt kahju, sest lisaks alkoholile on ära jäänud ka teised ostud. Ministrina aga kohtus ta Läti kolleegiga ja selgus, et lõunanaabrid ei taha sugugi meiega sõdima hakata. Neil oli järgmise aasta märtsi kavandatud kange alkoholi aktsiisi tõus, ja uue kava järgi jätavad nad hoopis selle ära.
Lätlaste prognoosi järgi väheneb piirikaubanduse kadumise järel nende tulu umbes 45 miljonit eurot. Ka Eestis laekuks aktsiisilangetuse järel vähem maksutulu, aga selle kompenseerib käibe kasv, kui eestlased hakkavad taas kodus ostma. Lätlastel sellist tasakaalustust ei tule, neil kaob osa ostjaid lihtsalt ära.
Soomlastelt pole Eestil midagi karta, sest need keeravad hoopis vinti peale, tõstes ise alkoholiaktsiisi. Urmas Reitelmanni sõnul on Soomes padupunane valitsus, kes tõstab sotsialistlikult makse, mitte ei elavda majandust. Ta lisas, et üks suurimaid aktsiisipoliitika ja riigi käitumise kritiseerijaid on Konjunktuuriistituudi juht Marje Josing, kelle arvates oli see viga kunstlikult tekitatud ning ükski normaalne riik endale nii ei teeks. Väga kriitiline oli Josing ka 100 000 eurot maksma läinud uuringu peale, sest aktsiisipoliitika tagajärjed oleks iga 40+ vanuses inimene oma tarkuses ette öelnud.
Urmas Reitelmann sõnul läks koosolekul ka märuliks ja eriti pöörane oli Maris Jesse, sest aktsiisilangetuse vastu on kogu sotsiaalministeerium, aga ka arstide liit, kes ennustab järgmiseks aastaks kirstutootjatele vähemalt 150 kirstutellimust juurde.
“Kui arvestada, et vene ajal sai keskmise palga eest 30 pudelit viina, praegu aga 200, siis kas me oleme ennast surnuks joonud?” päris Urmas Reitelmann. Martin Helme aga küsis Maris Jesselt: “Kus on teie emotsionaalne kaastunne neile 4-5 tuhandele abortidega tapetud lapsele aastas?” Ta lisas, et kui Jesse-sugused peavad aborti valikuõiguseks, siis sama võiks ju kaude öelda ka surnuks joomise kohta.
Urmas Reitelmann nentis, et sotsiaalministeerium keelaks võimalusel ära kõik, ka suitsuvorsti ja praekartulid. Praegu tahetakse Eestis keelustada teatud tubakatooted, mis mujal on olemas, aga erinevalt Eestist maksustatud.