13.05.2018
Illegaalse töötaja dokumendid.
Saate “Räägime asjast” üheks karmimaks teemaks kujunesid äsja avaldatud eelmise aasta rändenumbrid, mis näitavad eestlaste lahkumist ja immigrantide sissevoolu – ühe naasnud eestlase kohta tuli 9 sisserännanut, peamiselt Ukrainast ja Venemaalt.
Martin Helme tuletas meelde, et EKRE nimetas viisavabadust Ukrainaga juba varem suitsiidiks ja nii see ka kujunes – ning tulijateks pole peamiselt mitte selle riigi patrioodid, vaid Ida-Ukraina venekeelsed ja -meelsed.
Eelmisel aastal lahkus Eestist üle 12 000 inimese, siia tuli üle 17 000, kusjuures keegi ei tea, kui palju on tulnud illegaale, politsei hinnangul on see arv varasemaga võrreldes kolmekordistunud. “Keegi ei tea ka seda, kui palju on tulnud renditöölisi ja kui palju EL-i töölubadega,” rääkis Henn Põlluaas, lisades, et siseminister Anvelti arvates meil seejuures demograafilist kriisi polevat.
Martin Helme jutu järgi käib nende numbrite puhul jutt elamisloa saanutest, kuid Euroopa Liidust tulijad seda taotlema ei pea ja renditööjõud ei maksa siin ka makse. Laias laastus on jutt umbes 30 000 sisserändajast, mis on pöörane number. Inimesi suri Eestis üle 15 000, sündis aga pisut enam kui 13 000. “Eesti rahvaarv küll suurenes, kuid eestlaste arv vähenes,” täpsustas Helme.
Mart Helme sõnul räägitakse umbes 13 000 vabast töökohast Eestis, kuid lisaks oma töötutele on meil 30 000 noort, kes ei tööta, pensionäridest on hõivatud vaid 15% ning Soomest vajaks koju toomist 50 000 töötavat eestlast, seega on Eestil vajalik tööjõud igati endal olemas.
Martin Helme rääkis minister Palo udujutust, et Eesti vajavat 7000 IT-spetsialisti, kuid üks EKRE inimene leidis tööportaalidest vaid paarkümmend vastavat otsingut. Üks ettevõtjate esindaja aga väitis riigikogulastega kohtudes, et teab firmat, kes ei saavat piirangute tõttu IT-spetsialiste sisse tuua ja kui kuulis, et need inimesed ei kuulugi kvoodi alla, hakkas keerutama, et neid tahetakse mingit muud tööd tegema.
Henn Põlluaas jutustas sellest, et kolmapäeval hakati Riigikogus taas läbi suruma uut piirangute leevendust, mis lubaks hooajatöölistel 9 kuu asemel saada luba juba aastaks, tippspetsialistid aga tohiks pärast 5 aastat siin töötamist uuesti luba taotleda, kuid eesti keele nõue oleks neile A” ehk algelised fraasid nagu “Mul on kõht tühi!” Esimesed viis aastat ei pea nad keelt isegi oskama.
Mart Helme küsis Riigikogu arutelul, millistest spetsialistidest on jutt ja tuli välja, et arstidest – ja nad peavad eesti keelt vaid algtasemel teadma! Osale välismaalt toodud õppejõududele aga ei laiene keelenõuded üldse, lapsehoidjatele ei pea maksma palkagi, rääkimata keeleoskusest ja nii edasi. “Nii tahetakse, et eestlaste osa väheneks, rahvusriik kaoks ja tekiks europrovints,” pahandas Helme. “Tallinnas on eesti keelt üha vähem kuulda, pealinn valgub venekeelseid täis.”
Martin Helme sõnul on olukord hullem kui mistahes ajal peale nõukaaega ning kui siia tuuakse uued Stjopad, ei hakka ka need integreeruma, nagu pole seda teinud siinsed venelased 27 aasta jooksul, seda enam, et keskkond on niigi üha venekeelsem. Henn Põlluaas lisas, et ka ajutised töölised võivad pärast uuesti tagasi tulla, nad võivad pere siia tuua ja nood omakorda töö otsida. Kõik see kokku aga tähendab üleriigiliselt odava tööjõu tõttu jätkuvalt madalat palgataset, mistõttu eestlased ei tulegi enam kodumaale tagasi.
Ida-Virumaal käinud Mart Helme rääkis, et sealsed inimesed loodavad vaid EKRE peale. “Mida hullemaks olukord läheb, seda raskem on neid protsesse peatada – ma ei kadesta meid,” nentis Henn Põlluaas. Martin Helme sõnul tuleb valimiste eel kõige selle tõttu ilmselt tugev löök EKRE pihta, mida on näha juba ajakirjanike koondumisest agitpropagandasse.
Mart Helme jutustas siseminister Anvelti ülestunnistusest, et too ei oskavat midagi illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks ette võtta, aga kui tema soovitas selleks piirikontrolli kehtestamist, ütles minister, et tema Eestit lukku panema ei hakka. “See pole lukku panemine, kui riik tahab teada, kes siia tuleb, mis põhjusel ja kui kauaks,” selgitas Mart Helme.
Martin Helme lisas, et piirikontroll pole ei Põhja-Korea ega Berliini müür. “Inimesed lubavad ennast tollis läbi valgustada, aga ID-kaarti ulatada ei soovi,” imestas ka Mart Helme. “Kui see aitab terrorismi ja illegaalse immigratsiooni ära hoida, siis vähemalt mina kannatan ära,” lubas ka Henn Põlluaas.
Martin Helme nentis, et 9. mai läheb iga aastaga aina hullemaks – kuigi ätid surevad, tulevad asemele agressiivsed noored ning eriti hullud on vene naised, riik aga mängib Euroopa päevaga sellele kaasa. Eesti Kaitseväe kaplanid peavad alanduma selleni, et viivad pärgi okupandi monumendi ette, kes vedas eestlasi Siberisse ja vägistas Saksamaal miljoneid naisi, kellest paljud tegid hiljem enesetapu. “Kaplanitel peaks olema selgroogu, et sellest keelduda,” arvas Martin.
Mart Helme juhtis lõpetuseks tähelepanu sellele, et kui EKRE tegi ettepaneku välismaalaste seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, hääletas IRL selle vastu ja toetust ei tulnud ka ühestki teisest erakonnast ehk kõik nõustusid tiblade sisseveoga.