Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

„Räägime asjast“: uue ministri nimi oli lõpuni saladus, et mitte anda laimajatele tööd

-
03.11.2019
Mart ja Martin Helme saadet kardetakse nii hullupööra, et langetakse sovjetiaja tasemele.
© UU

Pühapäevases saates „Räägime asjast“ rääkisid saatejuhid Mart ja Martin Helme esmalt uuest väliskaubandus- ja IT-ministrist Kaimar Karust, kes kohtus reedel peaminister Jüri Ratasega ja sai laupäeval presidendi poolt kinnitatud.

Saatejuhid jutustasid sellest, et uut ministrit asuti otsima kohe pärast eelmise tagasiastumist ja nädala algul oli kindel kandidaat juba olemas, kuid nime välja ei öeldud, vaid see jäi kitsa ringi teada. Välja see nimi ei lekkinud ja meedia pidi piirduma spekulatsioonidega.

„Ajakirjandus tahab nime teada selleks, et hakata kohe teda laimama, ning asuda punuma intriige ministrikandidaadi, EKRE, rahvuskonservatiivide ja meie, Helmede vastu,“ märkis Mart Helme.

Martin Helme sõnul küsisid nad Kaimar Karult kohe, et kas ta teab, millesse ennast segab – kuivõrd tegu on asjaliku, targa ja laia silmaringiga inimesega, siis esialgu ehk otsest laimamist ei järgne, kuid mingil hetkel keeratakse sopaämber talle ikkagi pähe.

Mart Helme lisas, et süsteem (ehk süvariik) ei teadnud uue ministri nime enne selle avalikustamist: EKRE inimesed ei tõstnud sõna otseses mõttes toru, sest oli näha, et helistavad ühed ja samad inimesed samadelt numbritelt. Neile oli vaja nime, et arvutid tööle panna, otsimaks sealt kompromiteerivat materjali.

„Me teadsime ette juba ka seda, et hakatakse rääkima, nagu poleks tegu meie maailmavaatega inimesega,“ lausus Martin Helme. „Kui see oleks olnud inimene erakonnast, oleks räägitud jällegi sellest, et meie pink olevat lühike – kõike, mida me teeme, tahetakse näidata tingimata halvas valguses. Aga meie pingil on nüüd üks inimene juures ja see näitab, et asjalikud inimesed julgevad meiega liituda.“

Saatejuhid rääkisid sellest, et Kaimar Karu on erakonna orbiidil olnud juba ammu ja tal on rahvuskonservatiividega maailmavaateliselt ühisosa olemas. EKRE seisukohti ei peagi täielikult ja alati jagama, peamine on, et jagatakse põhilisi momente.

On ju ka EKRE sees erinevaid vaateid, näiteks metsateemadel, kus osa inimesi on täiesti raiete vastu, teised jälle soovivad metsa ettevõtluslikku väärindamist. Eriarvamustel ollakse ka Rail Balticu ja maavarade kaevandamise osas, isegi samasooliste küsimuses, kus mõned inimesed soovitavad nad rahule jätta, teised aga geiagenda sootuks keelata. Mart Helme vahendas ka tiibetlaste tarkust: kui on tuhat munka, on ka tuhat religiooni.

Martin Helme sõnul on rahvuskonservatiividel vastaste rünnakusuunad teada: otsitakse välja mingi pisutki kompromiteeriv asi teatud inimese kohta ja asutakse sellele mahategevat narratiivi looma. EKRE ise püüab uuele ministrile tagada töörahu, et tal oleks aega erakonna ootusi õigustada ja näidata koht kätte neile, kes ootavad talt läbikukkumist.

Saatejuhtide sõnutsi olid ajakirjanikud pressikonverentsil pahviks löödud, sest ei osanud millestki kinni hakata. Üks EKRE-vaenulik Õhtulehe ajakirjanik üritas ajajoont ajada ehk lülitas sisse tuntud programmi, leidmaks vastuolusid Helmede jutus ministri leidmise ajamõõtmes, et neid siis valetamises süüdistada.

Edasi rääkisid saatejuhid pisut ka meedianädalast, kus ajakirjandus hakkas kohe pärast Kert Kingo tagasiastumist pasundama, et EKRE ei suutvat uut ministrikandidaati leida. Meedia kõmule orienteeritust aga näitas kasvõi seegi, et Peeter Helme lahkumise osas spekuleeriti sellega, nagu oleks Postimehe peatoimetajale hukatuslikuks saanud perekonnanimi ja lähedane sugulus EKRE liidritega.

Mart Helme sõnutsi oli Peeter Helme pehme ja rahulik, ta ei olnud resoluutne kollektiivi vastu, kes alustas tema vastu mässu. Näiteks heideti peatoimetajale ette, et ta olevat sekkunud juhtkirjade kirjutamisse ja üldse lugude sisusse – Mart Helme sõnul võiski asi olla selles, et Peeter Helme polnud rahul seal sisalduva absurdiga, mis kuidagi tõele ei vasta.

Saatejuhid juhtisid Postimehe toimetuse tähelepanu sellele, et väljaanne on 9-miljonilises kahjumis, mis tähendab, et lugejad ei usalda enam lehte – ja vaevalt on lehe omanik nõus maksma palka neile, kes lähevad ristisõjaga tema vastu, olles ise kahjumi tekitanud ja teatanud, et ettevõte ei taha omanikule alluda.