Nagu ikka, on ka järjekordse ühiskonnas palju vastuseisu tekitanud murekoha ehk laste vaktsineerimise puhul teemakäsitlus meedias tugevalt kaldus.
Nii kirjutab ERR: “Detsembri teises pooles jõuavad Eestisse 5-11-aastastele lastele mõeldud koroonavaktsiinid. Kuigi sellesse vanusegruppi kuuluvad lapsed põevad viirust sageli kergelt, soovitavad meditsiinitöötajad neid siiski vaktsineerida. Paljud lapsevanemad on aga esialgu kõhkleval seisukohal.”
Loos ongi sõna saanud pooldavad ja kõhklevad lapsevanemad: Irena arvab, et tuleb lasta teadlastel veel uurida, Sigrid märkis, et ajalugu on näidanud, et vaktsiinid on üks suuremaid saavutusi meditsiinis ja aitab vältida koolide sulgemisi ning Triin loodab karjaimmunsusele.
Kui aga minna Facebooki, siis seal kirjutavad paljud lapsevanemad oma kindlast vastuseisust. “Unustage ära, need vaktsiinid on kiiruga loodud, mina oma last katsejäneseks ei anna,” kirjutab näiteks Aive. Ja selliseid kindla “ei” ütlejaid on palju.
Seega tuleb rääkida laste vaktsineerimise kindlatest pooldajatest, kõhklejatest ja kindlatest vastastest. Praegu kujundatakse aga tausta, nagu oleks “targad” lapsevanemad juba “õige” valiku teinud ja teised, lollikesed, “esialgu” veel kahtlevad, aga küll nad kord aru saavad, kui hea laste vaktsineerimine on. Vastuolijatest aga vaikitakse.
Laste kaitsesüstimine või veelgi suurema ühiskonna lõhestumise tekitada, sest kui enda suhtes on iga täiskasvanu valmis riske võtma, siis laste puhul nende tulevik igal juhul kaalul, olenemata sellest, millise seisukoha võtab lapsevanem vaktsineerimise osas.
Jüri Kukk, toimetaja