19.04.2026
Kusagil on jõud, kes tahavad sellist võitlust näha: Minotaurus Lilithi vastu.
Äsja oli uudis, et majandusministeerium, kust tuli ka LGBTIQ viisaastakuplaan, loob võrdsuse asekantsleri ametikoha, uue politruki tööülesandeks saab olema “tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning kõigile ühiskonnarühmadele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks”.
Tekib küsimus: millal ükskord saabub see sugude võrdsus? (Praegu luuakse pigem sarnasust). Rootsis näiteks on feminismi arendatud vähemalt pool sajandit ja meie läänenaabrite ühiskonda peetaksegi feministlikuks, aga sellest hoolimata naisõiguslaste võitlused aina ägenevad. (Mitte segi ajada Rootsi granaadiühiskonnaga, see on Lähis-Ida klannimaffia).
Aga ilma sarkasmita – kogu Läänes on juba vähemalt aastakümneid loodud “sallivat” ühiskonda, aga aina hullemaks läheb; üha rohkem kehtestatakse vaenukõneseadusi ja karmistatakse karistusi, aga barrikaadid kerkivad aina kõrgemateks.
Liberaalne selgitus oleks muidugi, et “pahad” aktiviseeruvad “heade” vastu ja neid tuleb jõulisemalt korrale kutsuda. Jah, ka Nõukogude Liidus juhtus see, et mida kauem bolševikud võimul olid, seda enam ägenes “klassivõitlus” ja seda suuremaks paisus Gulag.
Miks siis naiste õiguslik võrdsusseisund aina halveneb ja feministlikke võitlusi tuleb hoogustada? Ei, naiste olukord ei halvene, või siis halveneb koos üldise olukorra halvenemisega, mis mõjub samamoodi kõigile, ka meestele.
Naisõiguslusele teevad suured karuteene marufeministid, kes on selle muutnud meeste ja pere vihkamiseks. Väike seltskond äärmuslasi on naisõigusluse maine hävitanud, nad on selle ülevõimendanud ja muutnud iseenese paroodiaks. “Feminist” on teatud määral juba sõimusõna. Nende võitlus “toksilise maskuliinsuse” vastu on muutunud laustuleks kõige ja kõigi pihta.
Liberaalsest ja vasakpoolsest ruumist pärit naisõiguslased, eriti naispoliitikud ja eriti just võimupoliitikud, teevad naiste eest võideldes ohtralt vigu. Esiteks, nad loobuvad kõigist liitlastest. Näiteks soolise palgalõhe küsimuses on vaikimisi süüdlaseks kuulutatud “keskealine valge heteromees” (mitte kunagi moslemimees, nemad kui migrandid on “head”). Selle väidetava palgalõhe põhjusi hoitakse nii anonüümse ja varjatuna, et oletuslik süü langeb kõigile, ka ettevõtjatele.
Kui mehed radikaalset naisõiguslust ka toetavad, on need pärit samast maailmavaatelisest ruumist, seinast seina toetust naiste võitlustele ei saagi tekkida, sest selle võitluse on monopoliseerinud uusmarksism, kelle uus revolutsiooniline kiht ongi naised, migrandid ja vähemused. Kui konservatiivid naisi kaitsevad, siis omal moel, mitte selles ideoloogilises ruumis, mis on Eestis saanud ka riiklikuks poliitikaks ning mida veavad kristinakallased, liisapakostad, hanahlahed, zuzud ja paljud teised.
Uusmarksistlik naisõiguslus peletab eemale ka selletõttu, et ta ründab ühiskonna alustala, peret ja laste saamist, idealiseerides karjääri ja võitlusi ning lükates näiteks suhtevägivalla just peresuhete raamistikku. Ometigi on palju õnnelikke peresid, aga radikaalfeministid väidavad, et pere on vägivalla alus. Siit tulenebki see, miks Eesti ühiskonnas on raske suhte- ja perevägivallaga võidelda – sest seal on süüdlased juba ette kindlaks määratud ja punaseks värvitud, aga elu pole enamasti mustvalge.
On selge, miks paljud vasak- ja liberaalsed naispoliitikud õhutavad praegu soolise võrdsuse võitlust – ilmselt nad tunnetavad ka enda peal, et naisi ei hinnata. Aga see on ainult nende endi, mitte kõigi naiste probleem. Ja mehed ei hinda neid seetõttu, et nad on minetanud naiselikkuse ja saanud omamoodi fuuriateks – naissõdalasi on raske armastada. Tekib surnud ring – naissõdalased ei leia lugupidamist, solvuvad, muutuvad veel suuremateks “bitšideks” ja ühiskond lõhenebki soolisel alusel.
Paljud praegused probleemid on uusmarksismist nakatunud liberaalse ühiskonna enda tekitatud. LGBTIQ väidab, et neid diskrimineeritakse, aga käib väga julgelt konservatiivide üritusi provotseerimas. Radikaalsed naisõiguslased räägivad naiste ahistamisest, aga tegutsevad nagaanidega naiskomissaride moel. Inimõiguste (!!!) keskus nõuab võimalikult ranget vihakõneseadust (naiste koostatud) koos türmipistmisega. Naised toovad Eestisse moslemivange, räägivad kümnetest sugudest, ergutavad soovahetust, soodustavad võõraste rahvaste ja kultuuride (sealhulgas naistevaenulike) siiatulekut… naised, kes peaksid olema empaatilised ja lahked, on kuradima destruktiivsed ja lõhestavad.
Paneb päris mõtlema: kellele on vaja, et inimkonna kaks sugu oleksid omavahel vaenlased?
Uued Uudised
Selgitus: Lilith on kabalistlikes tekstides esinev naissoost deemon, sukkubus, kes oli võib-olla Aadama esimene naine, enne Eevat. Lilith on sümboliks paljudele feministidele. (Vikipeedia)