Rahandusminister Martin Helme tõestas, et EKRE ministrid suudavad ka üksi Eesti huvide eest seista 

Rahandusminister Martin Helme kirjutab oma FB-lehel sellest, kuidas kulgeb tema töö Euroopa rahandusministrite kohtumisel, kus ta seisis Eesti vetoõiguse eest Euroopa Stabiilsusmehhanismi raha kasutamise küsimuses – Eesti on saanud esmakordselt meelekindla ministri.

Martin Helme sõnul kestis tema esimene euroliidu koosolek hommikul kella viieni. Vaidluse all olid kaks suurt ja ka Eestile olulist teemat: prantslaste soov luua euroalale oma uus, eraldi eelarve ja hilisemas faasis sinna juurde eraldi euroliidu oma maksud ning rahandusminister; teiseks aga plaan muuta ESM-i kogutud rahade kasutamise viisi.

“Esimeses küsimuses olime Põhjala ja Balti riikidega peamised, kes euroala edasist föderaliseerumist pidurdasid, nõudes, et mingeid uusi makse ega suurenenud sissemakseid ei tohi tulla ning lõpuks kokkulepitu sellega ka arvestab,” kirjeldas rahandusminister.

Teises küsimuses seisis Martin Helme selle eest, et otsus ESM-i abiraha kasutada oleks tehtud ühehäälselt ehk et Eestil oleks selles vetoõigus. “Algselt olid mul selles küsimuses ka mõned liitlased, aga varahommikuks olin oma seisukohaga üksi. Nööpi käisid keeramas õige mitmed kolleegid, aga jäin Tallinnast kaasa antud mandaadile kindlaks: kui meie maksumaksja raha hakatakse kasutama, peame me otsustamise juures olema ja meie häälel peab kaal olema. Seda tagame ainult ühehäälsuse säilimisega,” selgitas Martin Helme. “Lõpuks lepiti kokku, et selles ei ole kokku lepitud ning teema läheb peaministrite lauale. Täna jätkuvad koosolekud, aga vähem kirglikel teemadel.”

Martin Helme selgitas Postimehe vahendusel, et Eesti jälgib tähelepanelikult ESMi mandaadi laiendamisega seotud võimalikke riske ning seda, et riik ei võtaks endale täiendavaid kohustusi. Euroopa Liit ja euroala on juba loonud mitmed kaitsevallid nii regulatsiooni, järelevalve kui ka pankade endi maksetest kogutava kriisilahendusfondi näol.

“See tähendab, et pangandus peab olema ise võimeline oma kriisid lahendama ilma maksumaksja rahasüstideta. ESM saab siia pilti tulla ainult viimase instantsi laenajana kriisilahendusfondile ja me soovime seda raha kindlasti pankadelt tagasi. Minu veendumus on, et ESMi sekkumine pankade kriisilahendusse peab olema euroala riikide eranditult ühehäälne otsus,” lausus rahandusminister.