28.07.2020
Nii töötab ja elab Eesti peavoolumeedia.
Ekspress Meedia värske libalugu, mida vürtsitavad reformarite maailmalõpuennustused, on klassikaline näide sellest, kuidas näiliselt kindlate tõenditega kirjutatakse kokku sopp, sest seosed on kellegi fantaasia.
Rahandusminister Martin Helme ametiisikuna ei otsinud Eestit esindavat advokaadifirmat sugugi mitte salaja ja Uute Uudiste andmetel hakkas siinne sopameedia esmalt sõelale jäänud firmade kohta, kelle seast pidi valik tehtama, kohe sõeluuringuid tegema. Ega selles midagi uut ole – kui omal ajal EKRE ministreid kukutati, siis uue kandidaadi nime taheti kiiresti teada saada, et sopaveski tööle panna.
Enam-vähem sama seltskond tegi ju ajakirjanduslikke “suuravastusi”, leides külakooli tehtud dessandiga, et minister Mart Järvik on käinud ühe loosse segatud inimesega koos algkoolis – sellega sai nende silmis süü tõendatud.
Ehk siis milline poleks valik ka olnud, oleks kindlasti leitud mingi asi, kuidas Martin Helme otsus valeks kuulutada. Rahandusminister oli sihtmärgiks valitud juba enne otsustamist, tema valik esindaja osas vajas kiiret demoniseerimist.
“Kui mingi advokaadifirma on kellelegi osutanud mingit õigusteenust, siis seda ei saa käsitleda osalemisena kuriteos. Sel juhul oleksid eranditult kõik advokaadid, kes kurjategijaid esindavad, ise kurjategijad. Kurjategija esindamine pole kaassüü kuriteos,” kirjutab poliitikavaatleja Harri Kingo sotsiaalmeedias. “Seega – kui advokaadibüroo pole saanud ametlikku süüdistust osalemises kuriteos, kui advokaadibüroo pole ühe kaasuse raames pooli vahetanud ja reaalset huvide konflikti pole tõestatud, siis pole adokaadibüroole võimalik midagi ette heita.”
Harri Kingo leiab, et urgitsemine Eesti Vabariigile teenust osutava advokaadibüroo kallal näib olevat kellegi suur soov takistada selle enneolematult suure rahapesu uurimist. “Ju on keegi, kes seda uurimist ei taha. Sellest ka sellised nupud meie ajakirjanduses – püütakse heita varju nendele, kes tegutsevad Eesti riigi huvides. Tõendatus ei huvita selle kaigaste kodaratesse loopimise juures loopijaid – tegeletakse ajakirjanduse vahendusel avalikkuse negatiivse suhtumise loomisega. Sest nii on kellelegi kasulik,” lisab ta. “Eesti riigi huvide vastu tegutsemine ja rahapesu uurimise mistahes viisil takistamine – näiteks meie abistaja mustamise teel ajakirjanduses – saab olla vaid reaalse süüdlase ja tema palgatud meediaruupori huvides toimuv tegevus. Eesti riigi huvides selline tegevus ei ole.”
“Kui artiklis tuuakse tänast rahapesuvastast võitlust kritiseerima Raul Malmstein, kes oli Finantsinspektsioon juht just sel ajal, kui Eestis toimusid kõige suuremad rahapesu juhtumid, siis pole väga vaja ajusid pingutada, mõistmaks, miks niisugune laimav sopalugude laviin on tiražeeritud,” kirjutab Martin Helme.
Tuleb lisada, et rahapesu hiigelaegadel oli rahandusministeerium rahapesuminister Jürgen Ligi käes ja võimul oli Reformierakond, kelle oravakõrvu näeb ka nüüd rünnaku tagant.