27.01.2021
ÜRO rahuoperatsioonilt naastakse ka niimoodi. (Foto: Scanpix)
Nõukogude okupatsiooni ajal elanud inimesed mäletavad, kuidas siis korjati palgapäevadel raha NLiidu “rahufondi” – nüüd on tulnud vastavasisuline “deja vu”.
“Üle kolme tosina riigi on lubanud või juba eraldanud rohkem kui 439 miljonit dollarit, et aidata tagada rahu konfliktist haaratud maades, ütles teisipäeval ÜRO.
Liikmesriigid kohtusid videokonverentsi teel, rõhutades “rahusse investeerimise tähtsust”, ütles maailmaorganisatsioon avalduses.
“Kaasa arvatud 2020. aasta eest saadud rahad, on 39 liikmesriiki panustanud või lubanud rohkem kui 439 miljonit dollarit rahu ehitamiseks, toetades selle fondi 2020.-2024. aastate strateegiat,” ütles ÜRO.
“Eesmärk on mobiliseerida 1,5 miljardit viie aasta jooksul ajavahemikus 2020-2024,” ütles 2006. aastal loodud Rahuehitamise Fondi finantseerimise juht Marc-Andre Franche.
Fond on rahastanud viimase kolme aasta jooksul operatsioone 356 miljoni dollari ulatuses 51 riigis, nende seas Saheli piirkonnas, Kesk-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Balkanil.
Selles tsüklis eraldas raha 34 riiki, kuid 60 protsenti kogusummast tuli ainult Saksamaalt, Rootsilt ja Suurbritannialt, ütles Franche.
Ka Nõukogude ajal väideti, et rahufondi raha läheb rahu tagamiseks, kuigi riik läks hoopiski Afganistani sõtta. Mis aga puutub ÜRO fondi operatsioonidesse näiteks Sahelis, siis seal on viimase paari aastaga sõda hoopis ägenenud ja Malis, kus viibivad ka Eesti kaitseväelased, pole enam isegi demokraatlikult valitud valitsust.
ÜRO puhul on ka teada, et suur hulk sinna paisatud rahast läheb organisatsiooni ülelpidamiseks, kasu aga on temast sama palju kui kunagisest Rahvasteliidust. (AFP-BNS-UU)