05.09.2022
Eesti toiduainetetööstuse esindajate ümarlaud Riigikogus. Sirje Potisepp
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis valitsusele käesoleva aasta alguses kirja, millega tehti ettepaneku kehtestada energiahindade ohjeldamiseks ajutiselt piirhinnaks 80 eurot/MWh eest. Sama ettepanekut on teinud ka Eesti Toiduainetööstuse Liit. Paraku ei leidnud see ettepanek tol korral toetust. Nüüd saatsid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Toiduainetööstuse Liit valitsusele uue häirekirja, kus tegid ettepaneku kehtestada energiakandjate piirhinnad toidutööstustele.
„Arvestades praeguseks kujunenud väga keerulist olukorda, teeme Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Toiduliidu poolt uuesti ühiselt ettepaneku kehtestada sarnaselt eratarbijatele ka toidutööstustele ja -tootjatele kui kõigi inimeste eluks tähtsa teenuse osutajatele piirhinnad, millest kõrgem hind kompenseeritakse, energiakandjatele vastavalt: elektrihinna piirhind 120 eurot/MWh; gaasi piirhind 90 eurot/MWh.“
Kui jaanuaris saadetud kirjas tõi EPKK välja, et 2021.a novembris tõusis elektri hind aastatagusega võrreldes 49% ning sel ajal prognoosis Eesti Pank energiahinna jätkuvat tõusu, millega kaasneb kaupade ja teenuste hinnatõus, siis selle aasta juuliks olid energiahinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusnud lausa 87% ning Eesti Panga prognoos on leidnud kinnitust.
Hinnad kaupadele ja teenustele on tõusnud aastatagusega võrreldes 22,8%, toidukaupade hinnad on seejuures tõusnud 17%. Ettevõtjate olukord on poole aastaga aga halvenenud veelgi.
Kirjas seisab: „Jaekaubanduse esindajate sõnul on tarbijate käitumisest näha, et nö kollaste hindadega odavate toidukaupade ostud moodustavad juba poole kõikidest ostudest, aasta alguses oli see number 30% ümber. Lisaks nentis Selveri esindaja 23. augustil toimunud kohtumisel, et imporditud odava hinnaga kaupade osakaal tarbijate ostukorvusis näitab selgelt tõusutrendi. „Selline situatsioon loob soodsa pinnase impordi suurenemiseks ning vähendab Eesti tootjate konkurentsivõimet nii kodu- kui eksportturgudel“, prognoosis EPKK oma jaanuaris saadetud kirjas, mis kahjuks samuti on leidnud tänaseks kinnitust. Toidusektori konkurentsi- ja ekspordivõimet halvendab ka tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad sektorit oluliselt suuremas mahus ning mitmed riigid on kehtestanud piirhinnad nii elektrile kui maagaasile. Nii plaanib meie andmetel Leedu energiakriisi lahenduseks kuni miljard eurot, Rootsi on teatanud plaanist toetada energiatarbijaid kokku kuue miljardi euroga, sellest pool läheks kodumajapidamistele ja pool ettevõtetele kaitseks suurte elektrikulude vastu, Läti toetab nii eratarbijaid kui tööstustarbijaid. Lisaks veel mitmed liikmesriigid.“
Kui Eesti Panga teates eelmise aasta detsembris märgiti, et osa ettevõtteid võib olla sunnitud kõrge elektrihinna tõttu tootmist vähendama või ajutiselt peatama, siis ka sellised arengud on juba aset leidnud. Näiteks sulges ukse üks külmkuivatatud toidutooteid valmistav ettevõtte, sest kuivatusahjude energiakulude katmine käis ettevõtjal üle jõu. Tulemuseks on 30 koondatud töötajat ning täitmata jäänud tellimused. See puudutab ka näiteks ühte tuntud piimatootjat, kes selle aasta alguses sõlmis koostöökokkuleppe Dubai ettevõtjaga juustukrõpsude ekspordiks Aasia turule, kuid koostööpartneri tegevuse lõpetamise tõttu jääb see tehing nüüd lihtsalt ära.
Kuigi paljudel toidutootjatel on tänaseks energia ostmiseks sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud, on siiski päris palju neidki, kes endiselt majandavad börsipakettidega või kombineeritult, sest üleminekutasud ja pakutud fikseeritud hind väga pika kohustuseperioodiga on olnud liialt kõrge. Ühe väikese piimatootja sõnul toodab ta nüüdsete kõrgete elektrihindade juures tavapärase kaheteist kera juustu asemel vaid kaks ning teise suurettevõtja sõnul kujuneks elektriarve 5 miljoni euro suuruseks juhul kui senine hinnarekord 4000 euro mW/h püsiks terve kuu. Elektrihinna fikseerinud hinnaga toidutootjate sõnul on nende elektriarved eelmise aasta sama ajaga võrreldes poole suuremad. Allolevas tabelis on näide ühelt keskmise suurusega ettevõtjalt, kes aastatagusega võrreldes on oma energiatarbimises olnud küll kokkuhoidlikum, kuid elektriarve oli sellegi poolest kaks korda suurem.
„Lisaks kõrgele elektri hinnale teeb toidutootjatele jätkuvalt muret maagaasi ülikõrge hind ja selle kättesaadavus. Suurima tööstussektorina kasutab toidutööstus ligi 30% tegevusvaldkondade tööstussektori poolt tarbitava gaasi mahust. Statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh, millest toiduainete ja joogitootmine moodustas ca 0,3 TWh. EPKK ja Toiduliit on korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele tagada toidutootjatele gaasitarned ka juhul kui gaasivarustatust eeloleval kütteperioodil riigis täies mahus ei suudeta tagada. Kahjuks puudub meil siiani kindlus ka selles osas,“ kirjutavad toidutootjad. “Juhime tähelepanu veel tõsiasjale, et kui võrrelda ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on võrreldes ELi minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga ca 7 korda kõrgem. Mööname, et gaasi aktsiisimäära langetamisel oleks suhteliselt väike mõju toidutööstuste olukorra leevendamisel, mistõttu peame antud olukorras efektiivseks meetmeks gaasile piirhinna kehtestamist.
Mööname, et elektri ja gaasi piirhindade kehtestamine pole ainus võimalus toidutootjate olukorra leevendamiseks ning meie ettepaneku rakendamisel võib lisaks kuluaspektile olla ka riigiabi reeglitega seotud takistusi. Seega tuleb riigi poolt kaalutavatest erinevatest variantidest toidutootmise toetamiseks valida kõige tõhusamad meetmed, mida saab kiiresti rakendada. Kindlasti tasub alternatiividena elektrikulude alandamiseks kaaluda ka taastuvenergia- ja võrgutasu soodustusi.
Oleme siiski seisukohal, et tootmiseks vajalike sisendite, sh energiakandjate maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidutööstusettevõtetele alaliselt olema teiste konkureerivate riikidega sarnasel tasemel, mis tagaks nende konkurentsivõime nii sise- kui eksporditurgudel. Täna ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaksid seeläbi Eesti toidutootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui eksportturgudel.“