Sotsiaalmeedias on Elar Sikk postitanud küsimustiku, mis peaks jõudma võimulolijateni ja nende vastused kogu rahvani.
RAHVAS KÜSIB: KES TÕI DATASELI LAUALE?
Dataseli enda avaldatud info järgi ületas RKIK-iga sõlmitud lepingute koguväärtus 150 MILJONIT EUROT.
Riigikontrolli järgi maksti probleemsete vahendamislepingute raames suuri ettemakseid ning suurimale tarnijale ligikaudu 59,8 MILJONIT EUROT.
Nüüd tahaks rahvas vastuseid.
Mitte poliitilist udu.
Mitte „ei mäleta“.
Mitte „see polnud minu pädevuses“.
Mitte vastutuse veeretamist järgmise inimese lauale.
DOKUMENTE JA NIMESID.
Praegune RKIK ütleb, et Dataseliga seotud 2024. aasta hankeprojektides ei järgitud kokkulepitud hankeprotsessi ning praegu ei suudeta dokumentidega selgelt näidata, kuidas selle ettevõtteni üldse jõuti.
Datasel räägib samal ajal kuudepikkusest suhtlusest, tehnilise info vahetamisest, läbirääkimistest ning tootmisrajatiste kontrollimisest.
KUIDAS SAAB RIIK KÄIA TEHASTES, PIDADA KUUDE KAUPA LÄBIRÄÄKIMISI JA SÕLMIDA ÜLE 150 MILJONI EURO VÄÄRTUSES LEPINGUID, AGA HILJEM EI SUUDA SELGELT NÄIDATA, KES SELLE ETTEVÕTTE ÜLDSE LAUALE TÕI?
Seega vastake.
KES tõi Dataseli RKIK-i lauale?
Nimi.
MILLAL toimus esimene kontakt?
Kuupäev.
KES otsustas, et selle ettevõttega hakatakse läbirääkimisi pidama?
Nimi ja ametikoht.
KES tegi taustakontrolli?
Näidake dokumenti.
MILLISE kontrollitud varasema 155 mm laskemoona tootmis- või tarnekogemuse põhjal hinnati tarnija võimekus piisavaks?
Näidake analüüsi.
KES käis Indias, Itaalias ja muudes tootmiskohtades?
Nimed, kuupäevad ja kontrollaktid.
KES kinnitas esimese 15 miljoni euro suuruse ettemakse?
Nimi.
KES kinnitas järgmised ettemaksed?
Nimed.
MILLAL saabus esimene teade tarne- või kvaliteediprobleemist?
Kuupäev.
Ja nüüd kõige tähtsam:
KAS PÄRAST SEDA SÕLMITI VEEL UUSI LEPINGUID VÕI SUURENDATI EESTI RAHALIST RISKI?
Kui jah:
KES SELLE OTSUSE TEGI?
Ja mille alusel?
Tšehhi kaitsetööstusettevõte STV Group on avalikult rääkinud enda halvast kogemusest Dataseliga ning öelnud, et hoiatas Dataseli eest ka oma valitsust.
Seega:
MILLAL TŠEHHIDE HOIATUS TEKKIS?
Kui pärast Eesti lepinguid, siis ütleme seda ausalt.
Kui enne, siis tahame teada:
KAS EESTI TAUSTAKONTROLL LEIDIS SELLE INFO?
Ja kui ei leidnud — miks?
Lepingute sõlmimise ajal olid kaitsevaldkonna võtmerollides kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, RKIK-i peadirektor Magnus-Valdemar Saar ja kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg.
Nüüd tahame teada:
KES NEIST MIDA TEADIS?
MILLAL TEADIS?
MIDA OTSUSTAS?
MILLE ALUSEL OTSUSTAS?
Ja veel täpsemalt:
KELLEL OLI INFO?
KELLEL OLI OTSUSTUSÕIGUS?
KELLEL OLI ALLKIRJAÕIGUS?
KELLEL OLI KONTROLLIKOHUSTUS?
Sest praegu paistab avalikkusele järgmine pilt:
üks ütleb, et lepingu allkirjastas RKIK;
teine ütleb, et nii suuri otsuseid arutati ministeeriumi juhtkonnaga;
minister ütleb, et ei tea, kuidas tarnijani jõuti;
ning praegune RKIK üritab dokumentidest taastada, kuidas kogu asi üldse alguse sai.
SEE EI OLE NORMAALNE.
Üle 150 miljoni euro potentsiaalse väärtusega lepinguahel ei saa muutuda pärast juhtkondade vahetumist kollektiivseks mälumänguks.
„EI MÄLETA“ EI OLE AUDITIJÄLG.
„MINA EI ALLKIRJASTANUD“ EI SELGITA, KES OTSUSTAS.
„KÕIK OLID KURSIS“ EI ÜTLE, KES VASTUTAS.
Rahvas tahab tervet otsustusahelat:
KES SOOVITAS
↓
KES KONTROLLIS
↓
KES OTSUSTAS
↓
KES KINNITAS
↓
KES ALLKIRJASTAS
↓
KES LUBAS ETTEMAKSE
↓
KES KONTROLLIS TARNE
↓
KES KINNITAS KVALITEEDI
↓
KES OTSUSTAS JÄTKATA
↓
KES VASTUTAB
Ja asi ei piirdu ainult Dataseliga.
Riigikontroll on leidnud kaitsevaldkonnas laiemaid probleeme lepingute haldamise, varade vastuvõtmise, inventuuri, raamatupidamise ja vastutusahelaga.
Seega küsime juba palju suuremat küsimust:
KES TEGELIKULT KONTROLLIB, KUIDAS EESTI RIIGIS SADU MILJONEID EUROSID LIIGUTATAKSE?
Ja ärge vastake rahvale, et „süsteem“.
SÜSTEEM EI ALLKIRJASTA LEPINGUT.
SÜSTEEM EI KINNITA ETTEMAKSET.
SÜSTEEM EI ISTU KOOSOLEKUL.
INIMESED TEEVAD SEDA.
Seetõttu avaldage:
Dataseli esimese kontakti päritolu;
tarnija valiku põhjendus;
taustakontroll;
tootmisvisiitide aruanded;
otsuste kronoloogia;
ettemaksete kinnitajad;
esimese probleemiteate kuupäev;
pärast seda tehtud otsused;
ning iga otsuse eest vastutanud ametnik või juht.
Ja lisage üks asi veel:
KES VÕTTIS RISKI, KES SELLE RISKI HEAKS KIITIS JA MILLINE DOKUMENT TÕENDAB, ET SEE OLI TEADLIKULT PÕHJENDATUD OTSUS?
Kui kõik tehti korrektselt, siis dokumendid tõestavad seda.
Kui tehti vigu, siis öelge:
KES?
MILLAL?
MIKS?
Kui dokumente pole, muutub küsimus veel tõsisemaks:
MIKS NEID POLE?
Rahvas maksab.
Rahvas kannab lõpuks riski.
Rahval on õigus küsida.
OTSUSEL PEAB OLEMA NIMI.
RAHAL PEAB OLEMA JÄLG.
JA VASTUTUSEL PEAB OLEMA MÄLU.
Allikas: sotsiaalmeedia