18.01.2025
Neljarealised teed on olulised eriti just liiklusohutuse ja läbilaskevõime tõttu.
Kui EKRE oli Jüri Ratase valitsuses, algatas rahandusminister Martin Helme põhimaanteede neljarealiseks väljaehitamise, kavatsedes sellessse kaasata ka erasektori, kuid kaporatuuri võimupöörde järel Stenbocki majja pääsenud Kaja Kallas lõpetas selle vajaliku ettevõtmise oma kärpepoliitikaga. Eesti inimesed aga toetavad kõnealust projekti.
BNS kirjutab: “Suurem osa Eesti inimestest ootab põhimaanteede neljarajaliseks väljaehitamist ning kolmandik oleks kvaliteetsete teede eest valmis maksma ka teekasutustasu, selgub värskest uuringust.
Taristuehituse Liidu tellimusel korraldatud uuringus vastas 34 protsenti küsitletuist, et teed tuleks neljarealiseks ehitada esimesel võimalusel, ja 46 protsenti, et seda tuleks teha, aga mitte teiste oluliste valdkondade arvelt. Neid, kes arvavad, et põhimaanteid ei peaks kindlasti ehitama neljarajalisteks, on vaid 2 protsenti. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul pole uuringu tulemused üllatavad.
“Seda, et nõudlus neljarajaliste põhimaanteede järele on suur, teame me juba ammu. Riigipoolsed investeeringud pole lihtsalt sellele nõudlusele järele jõudnud,” ütles Trei. “Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine suurendaks märgatavalt liiklusohutust, muudaks liikumise suuremate linnade vahel märksa kiiremaks ja mugavamaks ning oluline on ka meie hea ühendatus naabritega ja julgeolekuaspektid.”
Kuigi Eesti lubas euroliidule, et ehitab Tallinna-Pärnu maantee ehk tee Euroopasse välja aastaks 2030, pole suure tõenäosusega enam võimalik seda lubadust pidada. Teede ehitamise ja korrashoiu peamine tellija on riik, kuid riigipoolne rahastus teehoidu on aasta-aastalt kokku kuivanud. Siiski näevad veidi enam kui pooled Eesti inimesed peamise rahastusallikana teede ehituseks ja korrashoiuks just riigieelarvet. Umbes sama paljud tõid rahastusvõimalustena välja kütuseaktsiisi sihtotarbelise kasutamise. Automaksu sihtotstarbelisena kehtestamises nägi lahendust 39 protsenti ning riigi ja erasektori koostöös 31 protsenti küsitletuist.
Trei märkis, et kui riigil raha napib, võiks fookusesse võtta koostöö erasektoriga, mida praktiseeritakse edukalt mitmetes teistes riikides. Seda tahtis ellu viia ka Martin Helme.
“Sellest on küll aastaid juba räägitud kui ühest võimalusest suuremate infrastruktuuriobjektide ehitamise rahastamiseks, kuid aktiivselt töösse pole seda ometi võetud. Arvestades riigi rahalist seisu, võiks see praegu aidata teehoiutupikust välja,” selgitas Trei.
Mujal maailmas on levinud ka kiirteede kasutamise eest teetollide tasumine. Juba valminud neljarajaliste lõikude eest oleks kindlasti või pigem valmis teekasutustasu maksma 29 protsenti vastanutest, samas kui 63 protsenti ei näe seda lahendusena.
Seejuures on teekasutustasu maksmiseks enim valmis Tartumaa inimesed, kellest 40 protsenti vastas “jah” või “pigem jah”. Trei sõnul on siin ilmselt seos juba päris pikalt väljaehitatud Tallinna-Tartu maanteega, mis on Tartumaa ja laiemalt Lõuna-Eesti elanikele eriti hästi näidanud, milline väärtus sellisel kaasaegsel maanteel on. Neist, kes oleksid valmis teekasutustasu maksma, on 55 protsenti nõus kuni kaheeurose ja 21 protsenti kuni viieeurose tasuga.
Eesti põhimaanteede ehk Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maantee lõpuni neljarajaliseks väljaehitamine on rahapuudusel sisuliselt toppama jäänud. Samal ajal on näiteks Läti valitsus otsustanud ehitada 20 aastaga valmis 1054 kilomeetrit neljarajalisi teid, toetudes põhimõttele “Igast Läti punktist kahe tunniga Riiga”.
Eesti jõuab olemasoleva tempoga põhimaanteede väljaehitamiseni umbes saja aasta pärast. (BNS-UU)