Taas on käes kaks eestlastele olulist suveharjapäeva: rahvalik jaanipäev ja rahvuslik võidupüha, mis on aga omavahel juba täiesti põimunud ühtseks pühadeajaks.
Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sel päeval tähistab Eesti meie vägede võitu Võnnu lahingus aastal 1919, mida tuntakse rohkem kui Eesti ja Põhja-Läti vabastamist Landeswehri vägedest. Neli päeva kestnud heitlus kaheksa tuhande eestlase ja ligi kuue tuhande sakslase vahel oli pingeline, kuid keeras tänu eestlaste vaprusele meie suureks võiduks.
Võidupüha on eraisikutele kohustuslikuks lipuheiskamise päevaks. 23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval “saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud.”
Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil. Nimelt on juunis alati meeles peetud suvist pööripäeva, mida Eesti rahvas on juba ammusest ajast tähistanud erinevate kommete ning traditsioonidega. Võidupüha on aga ametlikult tähistatud alates aastast 1934, mil Riigikogu võttis vastu otsuse muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Väidetavalt oli otsuse taga soov need kaks päeva omavahel siduda.
Kirik tegi rahvapühast Ristija Johannese ehk Jaani sünnipäeva, et päeval ka usuline tähendus juures oleks ning sealt sai ka päev omale nime. Tegelikkuses pühaku õiget sünnipäeva ei teata ning püüti ära kasutada pidupäeva suurt menu lihtrahva seas. Sarnaselt tähistab kristlik maailm tänapäeval ka Kristuse sündi talvise pööripäeva ja jõulude ajal, kuigi ka tema sünnipäeva täpne kuupäev on teadmata (Allikas: Delfi). Nii jõulud kui jaanipäev on kohe pärast pööripäeva, ajal, mil Päike on “pesas” ehk siis päev pole ei pikenemise ega lühenemise suunas veel liikunud.
Rahvusmeelsetele eestlastele on need kaks päeva üliolulised. Rahvuskonservatiivid soovivad kogu Eesti rahvale head meie läbitud teed meenutavat võidupüha ja ilusat jaani!