27.06.2019
Kas Eesti lipu all lauldud laulud pole enam moes või on hakatud neid suisa häbenema?
Vasakpoolsete poolne ühiskonna lõhestamine rahvuslaste vihkamise näol on hakanud andma esimesi negatiivseid tulemusi – helilooja Alo Mattiiseni viiest isamaalisest laulust ei kuule laulupeo kahel kontserdil mitte ühtegi! See on kurb ja lausa šokeeriv tõsiasi.
Alo Mattiisen kirjutas laulutsükli „Viis isamaalist laulu“ 1988. aastal, esmaettekandele tulid need Tartu muusikapäevadel. Just nende abil laulis Eesti end vabaks.
Tuleb välja, et uuele põlvkonnale ei lähe need laulud enam korda ning nõnda meie laulev revolutsioon unarusse vajub ning koos sellega ka satub ohtu meie iseseisvus globalistliku, vasakpoolse ja liberaalse põlvkonna pealekasvul.
Ärkamisaegsete laulude asemel kuuleme hoopis midagi muud, laulukaare all ei häbeneta enam laulda isegi võõrkeeles. Kuuleme ka Läti rahvalaulu. Kas tervitamaks meie rahvusliku lennukompanii väljasöömist Air Balticu poolt või aktsiisisõda?
„Kahjuks ei ole seekordsel laulupeol võimalik laulda „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ või mõnda muud tuntud taasiseseisvumise aegset laulu, ega meenutada seeläbi Alo Mattiiseni panust Eesti iseseisvumisse, milleta me sel aastal ehk laulupeo juubelit tähistada ei saakski,“ seisab Alo Mattiiseni Fondi Facebooki seinal.
„Nimelt otsustasid laulupeo korraldajad teadmata põhjusel, et seekord ei ole Alo Mattiiseni kirjutatud isamaalistel lauludel laulupeo kavasse kohta,“ lisatakse kirjutises.
Lääne Elu vahendab, et Alo Mattiiseni tütar Mariitta Mattiiseni meelest teeb tänavuse üldlaulupeo lugude valik aga eriti kummaliseks see, et laulupeol esitavate lugude kavast leiab Läti rahvalaulu ja terve hulk rahvale tundmatuid lugusid.
„Laulupidu on siiski kogu rahva pidu ning inimesed tulevad sinna, et saaks kõik koos südamelähedasi laule laulda, mitte pikisilmi oodata, millal ükskord tuleb mõni natukenegi tuttav viisijupp. Õnneks mõned klassikud on siiski seekord veel kavasse jäetud,“ lisas Mariitta Mattiisen.
Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens peab seda sootuks targaks otsuseks.
„Kuulajaile soovitaksin laulupeokontserdi kavale läheneda põhimõttel, et huvitav, mis kavas on, aga mitte vastupidi. Sageli on tark populaarsemaid teoseid kavasse mitte liiga tihti võtta, et nad meie meeltes ikka värsked püsiksid,» ütles Perens Lääne Elule.