31.08.2021
President Kaljulaid suundub ilmselt tagatubadesse, vaatamaks üle pakkumisi edaspidiseks tegevuseks. Pilt on illustratiivne.
Sotsiaalmeedias on täna päevateemaks uue presidendi äravalimine ja Uued Uudised vahendavad mõnede tuntud või vähemtuntud inimeste arvamused.
Urmas Reitelmann: “Farss on läbi ja Estonbaš upitati Kadriorgu. Ühe kandidaadiga “valimised” on taas üks seik Eesti muutumisel näilise demokraatiaga lollidemaaks a la endised Kesk-Aasia liiduvabariigid. Kogu jandi juures huvitab mind isiklikult Isamaa väljamüügi hind ja kokkulepped tulevase valitsuse moodustamiseks rahapesijate ja sotsidega. Või on seal veel mingid diilid peidus? Oodata pole palju jäänud, tõde peaks selguma peale KOVi valimisi. Ainus positiivne nüanss tänase etenduse juures on aga teadmine sõgediku vääramatust lahkumisest Kadriorust. On Karis parem, ei tea, aeg näitab, kuid raske on ette kujutada hullemat varianti tänasest.”
Silver Kuusik: “Kes siis veel kui mitte sotsid on jõudnud ööpäevaga sootuks teisele arvamusele, kui nad veel eile olid. Kohtumine kinniste uste taga oli küllap veenev. Nüüd jääb igaühe enda arvata, millega suudeti sellist kogust saadikuid veenda.”
Jüri Toomepuu: “Kuigi ma hoidsin pöialt Henn Põlluaasale, tunnen head meelt vähemalt selle üle, et Kaljulaid/Maksimovskajat tagasi ei valitud.
Soovin edu ja õnne uuele presidendile. Kuna ükski ta eelkäija pole Eestile täisväärikas president olnud, on Karisel hea võimalus minna ajalukku kui senini kõige parem president.
Loodan, et ta jääb kõige viimaseks poliitikute poolt määratud presidendiks. On ülim aeg muuta põhiseadust, et eesti rahvas saaks Eesti presidendi valida.”
Peeter Espak: “Karise esimeseks proovikiviks presidendina saab ilma kahtlusteta olema Kadrioru ees figureeriva laigulistes tööriietes ja pruunides nahkrihmades nähtuse, mida meil miskipärast nimetatakse auvahtkonnaks ja auvalveks, vormi taastamine endisel kujul. Kuigi ehk võibolla vabariigiaegse ratsaväe vormi kasutuselevõtt ei oleks ka üldsegi paha idee.
Sellist olukorda aga ei saa riik endale lubada, kus kõik lossi külastavad diplomaadid ja kõrged aukandjad peavad naeru tagasi hoidma või imestust varjama ning enne majja sisenemist mõtlema, et milline hõimupealik võiks küll uksest kas välja tulla või seal resideeruda, kelle ametlik vahtkond näeb välja nagu Libeeria sõjapealike isiklik turvateenistus.
Edasi muusikasõbrana loomulikult võiks sisepoliitikasse sekkuda ja nõuda kohest orkestri taastamist ja kindlasti ka kirikuga suhted ära siluda. Täielik riikliku unistuse täitumine oleks aga juba õigusnõuniku palkamine. Ehk ühelegi presidendile meie ajaloos pole vist nii vähe ootusi ja ka tegutsemisvajadust, et juba saaks öelda “ta tegi asju õigesti” ja “temast on riigile ja rahvale kasu”!”
Jaak Madison: “Arvestades seda, kui madalale suutis Kersti Kaljulaid viia presidendi institutsiooni, siis Alar Karisel seisab eelkõige ees töö selle maine taastamiseks. Jääb üle vaid loota, et uus president siiras usus seisab Eesti rahvuslike huvide ja põhiseadusliku korra eest. Jõudu!”
Valve Luude:”Olen väga pettunud Isamaa saadikutes, kes praktiliselt reetsid rahva. Ma ei tea, mis on reetmise palk, aga et hääletati isiku poolt, kes avalikult tunnustab kooseluseadust, on uskumatu.
Ning siis tulla silmakirjalikult rääkima, et hoolitakse pereväärtustest ning traditsioonilisest perest. Ka eelmine president mehkeldati Isamaa abil kohale, eriti Priit Sibula aktiivsel tegutsemisel.
Kuidas nad siis nüüd vaga näoga lähevad kirikusse ning tänavad Jumalat? Tahaksin teada, mille eest. Või arvavad nad, et Jumal ei näe nende motiive.
Oh, küll on kurb, kui pead inimestes pettuma.”