Räige kurioosum – Eesti riik lõdvendab sisserändepiiranguid nii ruttu, et IT-süsteemid ei jõua järele

EKRE kritiseerib pidevat riigipoolset uute immigratsiooniuste avamist, viimased arengud aga näitavad, et ettevõtjate ja kartellipoliitikute poolt peale surutavad piirangute lõdvendamised ajavad umbe ka e-riigi toimimise.

Eesti sisserännet reguleerivat välismaalaste seadust muudetakse nii tihti, et riigi infosüsteeme ei jõuta seadusemuudatustega samas tempos arendada. Politsei, kellel tuleb teha üha enam käsitööd, palub seadusloomesse paariaastast pausi, vahendab ERR.

Viimati muutus välismaalaste seadus paar nädalat tagasi ning tänavu oli see juba neljas kord. Läinud aastal muudeti sama seadust viis korda.

Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna juhataja Krista Aas tõdeb, et just IT-arendustega jäädakse hätta. “Kolm viimast välismaalaste seaduse muudatust on meil kõik tänaseks täielikult rakendamata infosüsteemides.”

Uued Uudised juhivad tähelepanu sellele, et välismaalaste seaduse muudatused on eranditult sisserännet soodustavad, seega ummistavad just piirangute lõdvendamised ja tühistamised infosüsteeme.

EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas kinnitas, et seadusemuudatused on alati olnud suunatud üha uute töötajate kategooriate sisselubamisele, piiranguid aina lõdvendatakse, mitte ei karmistata. Samas aga on tööjõupuudus suuresti kunstlikult tekitatud, sest eestlastele ei maksta normaalselt ning nad lahkuvad, asemele aga tuuakse odav tööjõud — seda enam, et Eesti ettevõtted on suuresti väliskapitali käes ja võõromanikel on täiesti ükskõik, kuidas võõrtööliste sissevedu riigi demograafilisele olukorrale mõjub.

Rahvuskonservatiivist saadik lisas, et näiteks välismaalaste seadusesse sisse kirjutatud lapsehoidjate ja koduabiliste sissetoomiseks kolmandatest riikidest (kes pealegi ei pea makse maksma ja kellele võib maksta ainult taskuraha) pole mingit vajadust, seda enam, et just sellist tööd otsivad paljud Eesti pensionärid ja üliõpilased. Absurdsed ja ohtlikud on ka sellised muudatused, kus lõdvendatakse keelenõudeid väidetavatele tippspetsialistidele — ühe muudatuse järgi ka juba viis aastat siin elanud ja töötanud inimestele.

Paljude töökohtade jaoks on olemas omadki inimesed – Eestis on palju inimesi, kes tahaksid ja saaksid teha ka näiteks kaugtööd, ülearu on piiratud ka õpilaste töötamine. Suurim mure aga seisneb endiselt selles, et omad spetsialistid lahkuvad Läände, nende asemele aga tuuakse umbkeelsed, nagu on näiteks lood Soome läinud Eesti meditsiinitöötajate ja nende asemele toodud Ukraina arstidega.

See uudis näitab seda, kui varmalt on Eesti riigivõim valmis riigi demograafilist olukorda käest laskma, kui kiirelt seda ära kasutatakse ja millised lisaprobleemid omariikluse kaitseks mõeldud välismaalaste seaduse lahjendamisega kaasnevad.