20.02.2020
Raudtee
Euroopa Liidu uue eelarvekava esialgne pakkumine tõstaks tuntavalt Rail Balticut rajavate riikide omaosalust.
Rahandusminister Martin Helme sõnul kaotaks projekt siis majandusliku mõtte, mistõttu peaks valitsus otsustama, kuidas ja kas üldse sellega jätkata.
Eesti osa puudujääk on ligi kuus miljardit eurot maksva raudtee ehitusel praegu 400 miljonit eurot, Baltikumi peale aga suurusjärgus poolteist miljardit. See raha peaks tulema Euroopa Liidult.
Eesti soovib kinnitust, et uuel ehk 2021. aastal algaval eelarveperioodil jätkuks ehituse rahastamine praegustel alustel ehk Eesti 1,35 miljardi suurusest osast vähemalt 81 protsenti panustaks Euroopa Liit ja 19 protsenti kaasrahastaks Eesti, kirjutab ERR-i uudisteportaal.
“Järgmisest perioodist on praegu laua peal pakkumine kaasrahastusprotsent 35. Sellise kaasrahastusprotsendiga kaotab see projekt meie jaoks majanduslikult mõtte,” sõnas rahandusminister Martin Helme.
Neljapäeval hakkavad Brüsselis vaidlema eelarveraamistiku üle Euroopa Liidu juhid ja peamine küsimus on selles, kui palju rikkamad riigid ehk netosissemaksjad peaks järgmisel perioodil eelarvesse maksma. Kuna sissemaksjad soovivad vähem maksta, tähendaks see väiksemat eelarvet ja vähem võimalusi kulutada.
Kui rahastusprotsent muutub, tuleb teema Eestis päevakorda, sest valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et kui Euroopa Liit ei taga Rail Balticu ootuspärast ehk 81-protsendilist finantseerimist, vaadatakse projekt üle.