Rail Baltic on ilmselgelt kunagi välja kuulutatud näidisprojekt, millel pole ammugi enam majanduslikku otstarbekust, ja see leiab üha enam tõestust.
Kui varem oli Tallinna linn enda väitel leppinud kokku majandusministeeriumi ja Rail Baltic Estoniaga, et Ülemiste ühendamiseks kesklinnaga rajatakse Euroopa rahaga raudtee alla viis tunnelit, siis Rail Balticu meeskond soovib esialgu rajada vaid ühe tunneli, kirjutab rahvusringhäälingu uudisteportaal (ERR).
Septembris toimunud Rail Balticu töögrupi koosolekul otsustati, et Rail Balticu projektiga ehitatakse välja üksnes läänepoolseim, Peterburi teed ja Suur-Sõjamäe tänavat ühendav tunnel. Töögrupi sõnul puudub hetkel selge perspektiiv, mis praeguse kaubajaama territooriumil asuma hakkab ning ülejäänud nelja tunnelit on võimalik planeerida ja ehitada ka hiljem.
Tallinn sellise otsusega rahul ei ole ning soovib, et neli tunnelit, mis peaks Rail Balticu raudtee alt andma kergliiklejatele ühenduse tulevase Ülemiste ühisterminali ja Peterburi tee vahel, oleks juba praegu Rail Balticu projektis sees.
“Praegune kaubajaam peaks Tapale kolima 2024. aastal ning selleks ajaks ehk on selge, mis alast saab ning kas tunnelite rajamiseks on täiendavaid vahendeid võimalik taotleda”, ütles ERR-ile Rail Baltic Estonia nõukogu liige Kristjan Kaunissaare.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on siiski omajagu selge, mis alale peaks tulema, sest ühisterminali ala detailplaneering on menetlemisel ja lisaks on alale tehtud erinevaid liiklusskeeme.
Plaani järgi peaks ühisterminal ja seda ümbritsev ala olema valmis aastal 2026. Kaunissaare sõnul on eesmärk järgmisel kevadel kehtestada terminali ala detailplaneering, ent peamurdmist on muu hulgas tekitanud ka T1 kaubakeskuse omaniku pankrot. (BNS)