20.12.2024
Eesti võinuks Rail Balticu rajada olemasolevatele trassidele, kui seda nii väga taheti. Pilt on illustratiivne.
Keskkonnamõju hinnangud muudab alati küsitavaks see, et tellija soovib alati oma plaanidele positiivset vastust ega maksa raha selle eest, et see oleks negatiivne – seepärast ongi hinnangud alati heakskiitvad, olgu see siis Rail Balti või Nursipalu laiendus.
Nüüd selgub, et ka Luitemaa linnukaitseala võivat Rail Balticuga lõigata. Kui kuskil tekib takistus, lastakse asjad “üle hinnata” ja jätkatakse samas vaimus.
BNS: “Kliimaminister Yoko Alender kinnitas Rail Balticu Pärnumaa planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, milles on välja toodud meetmed, mis aitavad trassi rajamisega kaasnevat keskkonnamõju leevendada.
Minister Yoko Alenderi sõnul näitab aruanne, et Rail Balticu trassi kavandamine ja rajamine arvestab looduskaitseliste vajadustega. “Rail Baltic loob kiire, mugava ja väiksema süsinikujalajäljega ühenduse Euroopaga. Lisaks on see heaks näiteks, kuidas loodus on suure taristuprojekti rajamisel hoitud,” kommenteeris minister pressiteates.
Riigikohus tühistas Rail Balticu Pärnumaa trassi 2020. aastal osaliselt lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid mõjusid trassi kõrvale jäävale Luitemaa linnualale. Tänaseks on mõjud uuesti üle hinnatud. Raudtee rajamisega kaasnevate mõjude leevendamiseks nii inimestele kui ka looduskeskkonnale töötati välja kokku ligikaudu kolmsada meedet, millega tuleb tulevikus arvestada.”
Mis aga ei muutunud, on trassiga jätkamine, mis sellest, et mingid lisameetmed looduskeskkonnale tulevad. Ka Nursipalus hakati maksma mürakompensatsioone, mis ometigi ei korva tuppa kostvat sõjamüra.
Kui riik kuskile kopa sisse lööb, siis ei suuda seda enam miski takistada. Nii hakkab see tõenäoliselt olema ka fosforiidiuuringute järel.
Uued Uudised