23.12.2020
Eesti oleks pidanud põhirõhu panema kohalikule rongiliiklusele, mitte kahtlasele RB projektile.
Rail Balticu ümber toimuv tekitab arvamuse, et väga paljusid eestimaalasi see trass tegelikult ei huvita (ei lähe nende kodukandist läbi) ja aktiivselt murravad piike vaid pooldajate ja vastaste aktivistid, ning see minnalaskmine kajastub ka arvamusuuringutes.
Rait Faktum & Ariko korraldatud arvamusuuringust selgub, et Rail Balticu rajamist toetab 60 protsenti küsitletutest.
Rail Balticu rajamist ei toeta 26 protsenti ja kindlat seisukohta ei oma 14 protsenti vastanutest. Lisaks hindas värske uuringu kohaselt 67 protsenti osalenutest, et Rail Balticu mõju saab Eestile olema positiivne, teatas Rail Baltic Estonia.
Uuringus osalenutest 54 protsenti peavad Rail Balticu realiseerumist kindlaks või pigem kindlaks. 58 protsenti vastanuist märkis, et peab projekti puhul otsesest rahalisest tasuvusest tähtsamaks raudteeühenduse sotsiaalmajanduslikku kasu tulevikus.
Küsitletutest 82 protsenti on seisukohal, et kohalik rongiliiklus tõstab Rail Balticu regionaalset väärtust, neist kaks kolmandikku oleksid ka ise tulevikus kiire regionaalrongi kasutajad.
Rait Faktum & Ariko on elanike meelestatust ja teadlikkust Rail Balticu projektiga seoses uurinud sarnasele metoodikale tuginedes alates 2016. aasta sügisest. Värske küsitlus viidi läbi 1031 Eesti elaniku seas 24. novembrist 9. detsembrini.
Mida arvab selle peale kodanikualgatus Avalikult Rail Balticust?
“Väga kallutatud info. “Küsitletutest 82 protsenti on seisukohal, et kohalik rongiliiklus tõstab Rail Balticu regionaalset väärtust, neist kaks kolmandikku oleksid ka ise tulevikus kiire regionaalrongi kasutajad” – mis ühendab RBd kohaliku rongiliiklusega peale fakti, et selle trassi ülalpidamine hakkab tulevikus sööma ära kohaliku transpordi raha?
Umbes 600 suvaliselt valitud inimest arvas, et “Rail Balticu mõju saab Eestile olema positiivne” ja selle peale ütlevad uuringu tellijad, et 60% meist kõigist toetab RB rajamist?
Kui uuringu on tellinud RB rajajad ja teevad seda alates 2016. aastast, siis oleks ülimalt ebaloogiline oodata, et firma annaks tellijale andmed, mis ei vasta tellija huvidele. Ta soovib ju saada ka tuleval aastal uuringu raha. Seega – on vale, suur vale ja statistika.”
Tõenäoliselt leiab suur osa eestlastest, et Rail Baltic neid ei puuduta; asja sisusse ei süveneta ja tegelikku ehitust oma silmaga ei nähta; arvatakse, et raha tuleb nagunii EL-ilt (kuigi maksame ka ise meeletult); usutakse, et küllap ta ikka midagi paremaks teeb, ja nii edasi. Mõte on üks: “No las ta siis tuleb, kui seda juba tehakse!” ja sellest lähtutakse ka uuringule vastates.
Ilmselt ei usuta sedagi, et trass hakkab meie rahakotti kurnama, kuigi Ernst & Youngi tohutud valearvestused said avalikuks. Iga rahvas ühel maa-alal väärib ehitisi, mida nad oma maale lubavad rajada. Küllap ollakse ka kaotanud usu, et rahvast midagi sõltub.
UU