19.02.2020
Kaja Kallase “valge raamatu” eeskuju?
Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid on välja astunud Hiina Rahvavabariigi kaitseks, mis tema ideoloogilist tausta arvestades polegi ootamatu.
Mõistagi on Eestile vaja häid suhteid Hiinaga ja teed selle suurriigi turule. Paraku pole Hiina riik, kelle puhul võiks heade suhete nimel silma igati kinni pigistada.
Hiinas on pärast viimast parteikongressi taas kommunistide roll ühiskonnas suurenenud. Riik ajab majanduses ekspansionistlikku poliitikat, kus uute turgude hõivamise nimel toetatakse riiklikult Hiina firmasid, laiemaks eesmärgiks on majanduslik ülemvõim maailmas. Hiina võtab enda kontrolli alla majandusi ja riike, eriti aktiivselt näiteks Aafrikas. Hiina pole demokraatlik riik, mida on näidanud tema tegevus Uiguurias, Tiibetis ja Hongkongis.
Raimond Kaljulaid arvab, et “valitsusel on vaja teha tööd selle nimel, et Eesti seisukohti selgitada ning põhjendada”, samas kui Hiina võtab endale õiguse vaidlustada meie välispoliitikat – on ju välisluureameti seisukohad hinnang ja hoiatus selle kohta, millised ohud meid rahvusvahelistes suhetes varitsevad. Hiina reageering sellele pole mitte selgitav, vaid agressiivselt nõudlik.
ERR kirjutas teisipäeval: “Hiina Rahvavabariigi suursaatkond Eestis tegi reedel avalduse, milles kritiseeris teravalt Eesti välisluureameti aastaraporti Hiinat puudutavat osa ja nõudis “valede väljenduste korrigeerimist”.” Nagu näha, pole Hiina vastus eriti viisakas ja diplomaatiline.
Dialoog Hiinaga peab jätkuma, aga mitte nii, nagu näeb seda Kaljulaid, kes esindab tüüpilist läänelikku mõtlemist, kus heade suhete nimel vaikitakse maha teatud riikide sigadused – nii teeb Lääne-Euroopa, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa, suhetes Venemaaga.
Kaljulaidi tegeliku mõttelaadi leiab tema sõnadest: “Minu arvates on läänele märkimisväärselt suuremaks ohuks populistlikud valitsused, atlandiüleste suhete kriis ning kõik muu, mis ohustab lääne ühtsust.” Sots ei näe mingit ohtu kommunistliku Hiina tegevuses, küll aga ei meeldi talle “populistid” ehk siis konservatiivsed jõud Läänes, keda sellise nimega tähistada üritatakse.
Raimond Kaljulaid tõestas veelkord, et sotsidel on kommunistliku süsteemiga hingeline side ja ühiseks eesmärgiks on Internatsionaal ehk üleilmalisus marksistlikel alustel. Sama side tundub olevat ka reformierakondlasel Marko Mihkelsonil, kes kaitses samuti Hiina ekspansiivset tegutsemist.