26.05.2026
Rain Epler
Niipalju siis Ühendkuningriigi sõjakast retoorikast ja nn tahtekoalitsioonist. Küll on lihtne USA presidenti hurjutada ning vehkida loosungitega Ukraina abistamisest ja vaenlase põlvili surumisest. Kui on vaja tegusid, vajub asi kokku.
Britid on nii täbarasse olukorda sattunud suuresti tänu pikaaegsele valele energiapoliitikale, mis on viinud töötleva tööstuse näitajad viimase kümnendi nõrgimate hulka. Eriti valusalt on läbikukkunud energiapoliitika tabanud energiamahukaid tööstusharusid, nagu näiteks terase tootmine.
Suurbritannia energiapoliitika on pikki aastaid olnud suunatud juhuenergeetika eelisarendamisele ning nafta- ja gaasitootjate tegevust on piiratud ning ülikõrgelt maksustatud. Rohepöörde loosungite all räägiti fossiilkütustest vabanemisest, kuni tegelikkus uksele koputas. Selgub, et sobivad isegi Vene päritolu diisel, lennukikütus ja LNG.
Artiklis on selle kohta kõnekas lõik: „Suurbritannia põhjustas 19. mail pahameelt andes välja ajutise litsentsi, mis lubas importida Venemaa naftast toodetud diislikütust ja lennukikütust juhul, kui tooteid on töödeldud kolmandas riigis. Valitsus andis välja ka litsentsi, mis lubab veeldatud maagaasi (LNG) meretransporti ja tarnimist Venemaa Sahhalin-2 või Jamali LNG terminalidest.“
Brittide õppetund olgu meile hoiatuseks. Eestil on põlevkivi näol olemas energeetiline ressurss, mis meie tööstusele ja majanduse konkurentsivõimele aastakümneteks tuult tiibadesse saaks anda. Seda tuleks kasutada, mitte välismaal juba oma läbikukkumist tõestanud (juhu)energiapoliitikat nui neljaks edasi ajada.
Rain Epler, Riigikogu liige (EKRE)
Vaata lisaks: