Neljapäeval tegi majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettekande 2025. aasta riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest. Tema jutu kokku võtnud EKRE saadik Rain Epler ministri poisikeselikult uljast optimismi ei jaganud.
Rain Epler: “Ma kogu ettekande temaatikat ei jõua läbi käia. Lemmikteema – energeetika ja see, mida minister täna rääkis. Ta tuli jälle kordama seda lugu, et mida rohkem me juhuenergeetikat arendame, seda paremaks läheb elektri hind tarbijatele. No ei lähe! Need graafikud on hästi lihtsasti kättesaadavad ka Riigikogu saadikutele ja ministrile. Kui sa vaatad, mis maailmas toimub, siis see graafik, kus ühel teljel on juhuenergia tootmisvõimsuste osakaal ja teisel teljel on hind, siis seal on korrelatsioon väga tugev. Mida rohkem sul on tuule‑ ja päikeseenergeetika võimsusi installeeritud, seda kallim on selles riigis elektri hind. Absoluutselt nii tugev korrelatsioon, et mina julgen küll öelda, et seal on ikkagi ka põhjus-tagajärg-seos olemas, mitte lihtsalt juhuslikult ei ole tekkinud korrektsioon.
Mõned põhjused sellele. Tuul ja päike mitte ainult ei sõltu ilmastikust, nende võime meile elektrienergiat anda, vaid sõltuvad ka ööpäevaringist. Päike läheb ikkagi looja ja siis tõuseb ja päikesepaneel toodab või ei tooda. Kui sa selle peale ehitad üles oma elektritootmise ja tarbimise, siis tekivad sul kaks problemaatilist kohta. Esimene on see, et sa pead nendeks hetkedeks, kui tuulest ja päikesest elektrit ei tule, rajama topelt tootmisvõimsused, mis elektrit toodaks. Need võimsused reeglina põhinevad fossiilkütustel. Samal ajal, kui teha vastupidi, teha ainult need fossiilkütusevõimsused, siis sinna kõrvale tuule‑ ja päikeseenergeetika võimsusi ei oleks vaja rajada.
Ja teine mure on see, mis põhjustas Hispaanias ja Portugalis sel kevadel suure elektrikatkestuse ja ka inimeste surmasid läbi selle, on see, et sul mingil hetkel tekib väga tugev ületootmine, ülepinge elektrivõrgus ja võrk ei suuda sellega toime tulla ja tekivad katkestused. Siin muidugi ideoloogid räägivad muinasjuttu sellest, et probleemil on lihtne lahendus, tuleb salvestusvõimsusi installeerida ja nii edasi. Kui hakata arvutama, siis see teeks elektri absoluutselt väga kalliks.
Konkreetsemaid näiteid. Kui me võtame Ühendkuningriigi, jälle lihtsalt lööge Google’isse sisse nende viimaste nädalate uudised, kas või vaadake, mis toimub nende majanduse ja rahanduse seisuga. Nemad on ka suured taastuvenergeetika arendajad olnud. Vähe sellest, et kivisütt nad enam ei kasuta, nad on ära keelanud iseenda suurte kildagaasi varude kasutamise. Iseendal on nad ära keelanud, selleks et olla rohelised ja tublid. Kasutavad palju muu hulgas ka Eestist sinna minevat puiduenergeetikat ja hind on üüratu kallis.
Võtame Saksamaa. Rohepöörajate pailaps selles osas, kes on ikkagi konkurentsitult maailmas kõige rohkem installeerinud nii tuule- kui päikeseenergia tootmisvõimsusi. Saksamaa deindustrialiseerub. Vahel on mulle vastuseks sellele öeldud, et nojah, aga see on sellepärast, et Ukraina sõda ja nii edasi. Kui inimesed seda ütlevad, siis nad räägivad ennast kohe sisse. Siis nad tunnistavad tegelikult konkurentsivõime aluseks Saksamaal oli soodne Vene gaas, fossiilkütus. Samal ajal selle jutuga rääkida, et majandus on võimalik üles ehitada tuule- ja päikeseenergeetikale – jälle ei päde.
Ja siis see ministri tänane väide, et ettevõtjad nõuavad roheenergeetikat. No ei nõua! Needsamad Saksa tööstusettevõtjad kolivad oma tööstust teistesse riikidesse või panevad lihtsalt kinni. Tuleme kodule lähemale, seesama suur rohevesiniku projekt, millest siin veel möödunud aastal ja selle aasta alguseski palju räägiti, kuidas nad tahavad siia rohevesiniku tootmist teha, aga et tahavad ka palju tuuleenergeetikat. Ei tahtnud! Nad tegelikult tahtsid 40 eurot megavatt-tund elektri hinda. Ja kui neile seda keegi ei julgenud tagada, siis nad ütlesid, et siis me seda tootmist siia ei tee.
Ja lõpetuseks, Erkki Keldo erakonnakaaslase Meelis Kiili juhitud riigikaitsekomisjon tegi just hiljaaegu raporti ja muu hulgas pühendas seal päris pika peatüki energiajulgeolekule. Ja sealt ma tooks kaks tsitaati: taastuvenergia massiline arendamine toob kaasa kasvavad kulud tarbijatele ja ettevõtetele juba niigi ebasoodsas ärikeskkonnas.
See kombinatsioon võib kahjustada nii meie majanduslikku konkurentsivõimet kui ka ühiskonna vastupanuvõimet, muutes energiapoliitika mitte ainult majanduslikuks, vaid ka strateegiliseks julgeolekuküsimuseks. Ehk risk läbi energiajulgeoleku ja majanduse hapramaks muutmise. Teiseks ütlevad nad, et energiajulgeolekut on vajalik käsitleda käesoleva raporti lahutamatu osana, seda enam, et taastuvenergia arendusprojektid toovad kaasa täiendava strateegilise riski, nimelt ohustavad eelhoiatuse toimimiseks eluliselt vajalikke signaalluure võimekust. Ehk ka otsene mõju riigikaitsele, ja see mõju on negatiivne.
Nii et minister siin reipalt ütles kolleeg Maranile, kuidas ta need looduskaitseasjad tegi endale selgeks. Kutsun üles ka energeetikaasjad endale selgeks tegema. Läheb jälle Eesti elu paremaks, kui mõni minister mõne asja endale selgeks teeb.”