17.06.2025
Rain Epler.
EKRE saadik Rain Epler pidas kõne täna Riigikogus arutlusel olnud valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise teisel lugemisel, millega tahetakse kehtestada veel suuremat kontrolli ja jälitamistegevust inimeste üle.
Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 on kaks aastat palehigis rüganud, et teilt raha ära võtta, et teid vaeseks muuta. Aga nad ei ole tulemustega rahul. Paljud inimesed saavad ikkagi veel hakkama ja peavad vastu. Järelikult tuleb kruvisid koomale keerata.
Nüüd siis on meil siin menetluses eelnõu, millega seadustatakse selline superandmebaas, mida hakkab analüüsima tehisintellekt. Ja kui kolleeg Maris Lauri siin väidab, et tema küll ei arva, et Eesti inimestest suur osa sinna satub, siis see on otsene vale. Täna neid valesid ja vasturääkivusi oli päris palju. Sest nagu ta ise oma ettekandes ütles, päringute tegemine erinevatesse andmebaasidesse võtab aega, see on keeruline ja nii edasi, sellepärast tuleb teha üks suur andmebaas, kus kõik andmed on koos ja neid saab analüüsida. See tähendab seda, et kui siin kolleeg Laats näiteks arvas, et sinna sattuvad mingid sihtgrupid ja mingi hulk andmeid, siis ta eksib. Tegelikult on seal andmebaasis koos kõik andmed, et oleks hea ja kiire päringuid teha.
Ja siis me peame uskuma Maris Laurit, kes ütleb, et eriti palju päringuid ei tehta, tehakse üksikuid. Noh, see on teine vale. Sest nagu me eelnõust loeme, kasutatakse automatiseeritud moodsaid IT-lahendusi. See tähendab seda, et selles andmebaasis toimub pidev andmete protsessimine.
Ja kui siin küsimusele, kas hakatakse kuidagi inimesi profileerima, tuli jälle vastus, et ei hakata, siis seaduseelnõu lisab seadusesse § 592, mis väga otsesõnu ütleb, et rahapesu andmebürool on õigus profiilianalüüsi teha. Aga profiilianalüüsi teeb jällegi igapäevaselt ja väsimatult tehisintellekt.
Eestis on moodne kasutada sõna “kratt”. Kes lugusid on lugenud kratist, teab, et kui kratile piisavalt tööd ei anna, siis kratt hakkab pahandusi tegema. Selle järgi võib eeldada, et ei ole nii, et öösel lülitatakse kratt välja. Kratt muudkui kammib, loeb seoseid ja profileerib.
Ja kui te arvate, et seal neid andmeid vähe on, siis seaduseelnõus loetakse üles, mis andmed seal on. Inimeste kohta sünni- ja surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed – hõimlus, jälle sihuke kihvt mõiste, et hiljem saame teada, keda su hõimlaseks loeti –, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse ja süüdistuse andmed, karistatuse andmed ja kontode andmed, ettevõtete kõikvõimalikud andmed ja siis füüsilise ja juriidilise isiku vara ning majandustegevusega seotud andmed, kinnistute, sõidukite ja väikelaevade andmed, väärtpaberite andmed, äriregistri andmed, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed, käibe- ja tollideklaratsiooni andmed.
Ja üks asi tuli veel lisaks, mida rääkis kolleeg Lauri. Kui saabub teade, siis seal on tekstiväli, ja no kui sinna on kirjutatud “parteiline kuuluvus” või “usulised veendumused” või veel midagi, siis ausõna me ei kasuta, aga andmebaasi läheb ja kratt vaatab. Aga noh, me ei kasuta. Me teeme ainult üksikuid päringuid, hästi ausalt ja puhtalt. Nii et kruvisid keeratakse koomale.
Arvatavasti see kaasus, mis tekkis Eestis, kui tuli välja, et politsei on kaameratega kõvasti pilti teinud ja siis seda andmebaasi seal hallanud ja seda töödelnud, ja jälle püüti rääkida juttu, et ei-ei, see on seal väga harva tehakse päringuid ja vaadatakse. Kui tegelikult oli see vist julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, kes palus näidata neid põhjendusi, no siis põhjendused lühidalt kokku võttes, valdavas osas sellised: “Oli vaja.” Ja neid päringuid on tehtud hulgaliselt. Nii et mina isiklikult arvan, et see kaasus pani ametnikkonnas lambi põlema, mõeldi: “Oot-oot, kas meil on veel andmebaase, mida me juba kasutame, aga mida veel seadustatud ei ole?” Ja siis tuli välja see.
Nii et ma arvan, et kui nüüd siin edasi kaevata, siis me saame teada, et seda andmebaasi on juba mitu aastat kasutatud ja kratt seal juba rullib ja profiilid on tegelikult kõigi kohta loodud. Nüüd lihtsalt avastati, et tark oleks see ka kuidagi seadustada, tagantjärele, sest muidu võib sama jama tulla, nagu tuli kaameratega.
Ja üks nüanss veel. Ja see on nüüd selles eelnõus. See lahendab süvariigi jaoks veel ühe “probleemi”.
Täna teatavasti saab igaüks küsida: “Milliseid andmeid teil minu kohta on ja mis te nendega teinud olete?” Selles eelnõus öeldakse, et selline küsimine võib süvariigi tööd takistada, sest siis sa saad teada, mis andmed sinu kohta seal on ja kuidas neid kasutatud on. Enam ei tohi küsida.
Ma ausalt öeldes kahtlustan, et kui siin tullakse – vist lükkus küll sügisesse – selle kaamerate seadustamise eelnõu juurde, siis küllap sealgi snitti võetakse ja öeldakse: “Ei-ei, enam sa ei saa küsida, mis pildid sinu kohta meie andmebaasis on.”
Nii et noh, nagu oma juttu kokku võttes, Maris Lauri siin küsimuste-vastuste vooru lõpus üsna niimoodi peaaegu otsesõnu ütles: demokraatia on oluline, aga demokraatia võib olla ohus ja selle kaitseks tuleb kehtestada diktatuur.
Kallid sõbrad – nii palju kui neid sõpru siin on –, aga ka teised kolleegid! Meie fraktsioon teeb loomulikult ettepaneku selle eelnõu menetlus katkestada.”