Kolmapäeval kiideti Riigikogus heaks valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida kritiseeris EKRE fraktsiooni saadik Rain Epler.
Rain Epler: “Meil räägitakse siin teabeväravast ja tõlkeväravast. Ja tegelikult antakse seaduse tasandil selle tõlke- ja teabejutu kaudu väga laiaulatuslik luba töödelda suurt hulka andmeid, sealhulgas terviseandmeid, karistusandmeid, muid eriliigilisi ja tundlikke isikuandmeid, nagu näiteks poliitiline kuuluvus ja usulised veendumused. Ja lisaks annab seadus õiguse neid andmeid seal pikka aega ka hiljem säilitada.
Me mäletame, et siin oli üks nii-öelda superandmebaasi seadus Riigikogus, mis ka ühiskonnas leidis päris laia kõlapinda. Aga siin me tegelikult liigume sarnase superandmebaasi poole, et me justkui täidame õilsat eesmärki, et inimesed saavad teabevärava kaudu igasugustele teenustele ligi ja ametnikud saavad kasutada infotehnoloogilisi vahendeid, et dokumente ja andmeid tõlkida.
Aga selle kõigega käib kaasas suur hulk väga tundlikke isikuandmeid, mis jäävad ja kogunevad sinna, ma ütleks, vägagi analoogsesse superandmebaasi. Võib-olla neid ei kühveldata sinna kokku kohe sellisel viisil ja kõike korraga, nagu oli plaanis selle juba jutuks olnud superandmebaasi puhul, aga siiski.
Nii et selle teabevära puhul on probleemiks see, et andmekoosseis ja andmete kasutamise eesmärgid seotakse lahti, mis tuntavalt ähmastab minimaalse andmete kogumise nõude sisulist kontrolli. Ja tõlkevära puhul on probleem see, et väga tundlikud saavad need andmed olla, mida võidakse andmekogus hoida, kusjuures kogutavate andmete täpsemat koosseisu ja muid korralduslikke küsimusi hakatakse sätestama Vabariigi Valitsuse määrusega. Nii et me liigume sellise superandmebaasi juurde, kus on kirjas ka andmed, mida tegelikult ühe või teise teenuse osutamiseks ei ole vaja.
Üks vastuargumente on olnud see, et inimene peab andma nõusoleku oma andmete töötlemiseks, aga siin liigutakse jälle sellise andmete puhul riskantse lahenduse juurde, kus nõusoleku saab anda ühest kohast ja kõige kohta korraga. Siis seda müüakse sellise mugavusteenusena ja inimesed selle nõusoleku annavad, aga tegelikult nad ei tea, milliseid andmeid millal ja mille jaoks seal taustal saab kasutada.
Sellest üks risk, mis tekib, on see, et kui toimub nii-öelda tehnoloogiline andmekogu kompromiteerimine ja need andmed lekivad ja kui need on kõik tsentraalselt ühes kohas, siis see leke on väga suure mõjuga. Teine mõju on nende andmete kuritarvitamine, kui selline hulk andmeid on kesksesse andmekogusse koondatud.
Nii et meie fraktsioon kindlasti kavatseb hääletada eelnõule vastu. Ma loodan, et minu jutust oli võimalik korjata üles iva ka neil, kes päris selgelt ei teadnud, kuidas käituda. Nii et ootan tulemuslikku hääletust.”