13.11.2024
Rain Epler.
Kolmapäeval uuris EKRE Riigikogu saadik Rain Epler peaminister Kristen Michalilt, et milline on valitsuse tegevusplaan USA presidendivalimiste tulemuste valguses. Etteruttavalt võib öelda, et Reformierakonna juhitav valitsus kavatseb jätkata kõiki neid toiminguid, millest Donald Trump enda valitsetaval maal loobuda lubab. Muuhulgas ütles Michal, et tema Trumpi võidus midagi positiivset ei näe.
Rain Epler: “Härra peaminister! Peale Donald Trumpi mäekõrgust võitu USA valimistel ja lisaks sellele liberaalide lüüasaamist Senatis ja loodetavasti ka Esindajatekojas on väga tugevad märgid õhus, et Ameerika Ühendriigid hakkavad liikuma positiivses suunas ja see toob kindlasti kaasa selle, et ka mujal maailmas, sealhulgas Euroopas ja Eestis tuleb praeguseid plaane korrigeerida.
Ma mõne näite toon nendest positiivsetest arengutest, mida on põhjust oodata. USA lahkub Pariisi kliimaleppest tõenäoliselt ja laiemalt lubab lõpetada ülemaailmsest kliimahüsteeriast ja sellega seotud valeinfost lähtuva poliitika. Energeetikas on Trump selgelt välja öelnud, ja üsna ühemõtteliselt, et taastuvenergeetika arendamine ja eelisarendamine lõpeb ja edendada tuleb fossiilsetel kütustel ja tuumaenergeetikal tuginevat energiatootmist.
Niinimetatud woke-agenda tuleb prügikasti heita. Trump on selgelt öelnud, et laste vigastamine niinimetatud sooidentiteeti toetava meditsiini kaudu, lastele suunatud samateemaline ajupesu hariduses tuleb lõpetada. Märke on ka sellest, et valimiste eelsed valelikud hirmujutud sellest, et Trump hakkab Putinile järeleandmisi tegema, ei osutu tõeks. Ja mitte väheolulisena, ka igasugused sõnavabadust piiravad mõtted pannakse nüüd prügikasti.
Samal ajal meie tänane valitsuskoalitsioon on seadnud rööpad teises suunas. Energeetikas klammerdutakse tuule ja päikeseenergeetika arendamise külge. Ja tuumaenergeetika kasutuselevõtu osas lohistatakse sotside, ma ütleksin, korruptiivse hõnguga vastuseisu tõttu jalgu. Vähem kui kuu aega tagasi ratifitseerisime siin Riigikogus, vaatamata opositsiooni tugevale vastuseisule, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni, mis soolise ahistamise ja vägivalla selgelt ringi defineerib ja toob sisse sotsiaalse soo. Mõtted viha- ja vaenukõnest pole kusagile kadunud.
Ja ma saan aru, et te ei pruugi minuga nõustuda, et kõik need väljatoodud aspektid on positiivsed, te võib-olla nendesse nii hästi ei suhtu. Aga te peaministrina peate reaalsusele otsa vaatama ja siiski sellest tulenevalt atra seadma. Kas te valitsuses olete arutanud ja ametnikel palunud analüüse teha, et hakata tegema muutusi nii energiapoliitikas kui ka sooidentiteedipoliitikas, aga ka selles, mis puudutab sõnavabaduse piiramist?”
Teise kõsimuse kontekstis jätkas Rain Epler: “Nii eelmist kui tänaseid kõiki eelmisi küsimusi ja nende vastuseid kuulates, ja ka enda oma, võib kuulajatele jääda mulje, et te ei saa aru, mida küsitakse. Aga ma nii rumalaks teid ei pea, et ma arvaks, et te aru ei saa. Teil lihtsalt on selline ebamugav olukord, et te ei saa nendele küsimustele vastata, sest kui te nendele ausalt vastaksite, siis te räägiksite vastu sellele, mida te siin pidevalt kõnelenud olete.
Kas või see, et te rääkisite ettekujutusest sellest, et fossiilid viivad tuleviku. Võtame Saksamaa – Euroopat rahalises mõttes võttes viib tuleviku poole Saksamaa, ja Saksamaa täna teeb seda ikkagi fossiilsete kütuste toel, kasutab kõvasti kivisütt, ja ka gaasi, näiteks.
Teie enda Kadastik siin arvutab korra nädalas seda, kuidas tal endal see koju paigaldatud päikesepargi ja akudega elektriäri läheb. Ja ta toob selle alati eraldi välja, et elektriäri justkui nagu elektri hinda vaadates läheb talle hästi, aga siis ta toob juurde sinna kõik need muud maksud ja võrgutasud ja ütleb, et näed, jälle jäin miinusesse, kuigi elektriäri läks hästi. Eks see ongi see taastuvenergeetika mure, et kõik seonduv teeb seda kallimaks.
Aga minu küsimus oli see, et kui te jätate need eeldused ja ettekujutused kõrvale ja tegelikkusele otsa vaatate, toome näiteks selle, et kui nüüd Euroopa ühel hetkel ütleb, et tõepoolest, see CO2 kvoodikaubandus tuleb ära lõpetada, te ju olete siis sellega nõus – ärge minge sellesse, et te usute või ei usu seda –, võtame sellise eelduse, et siis te olete ju nõus, et kui see administratiivselt tehtud CO2 kvoodi hind ära võtta, siis see fossiilne, ka meie põlevkivi, muutub kohe hästi soodsaks. Siis Päike ja tuul ei saa mitte kuidagi talle vastu.
Ja minu küsimus oli, et kas nende võimalike, teie jaoks riskistsenaariumite, minu jaoks optimistlike stsenaariumite rakendumise peale on mõeldud, ja on tehtud mingit plaani, et mida Eesti siis teeb, kui taustsüsteem oluliselt muutub, minu hinnangul paremuse suunas?”
Küsimusi täiendas ka Mart Helme: “Me kuulsime siin nii palju desinformatsiooni lugupeetud Michali vastusest… esiteks, päikesepaneelide panemine ei tasu ära. Ma olen teinud arvutusi, mul on mitu maja ja ma olen püüdnud leida lahendusi. Ei tasu ära. Pikemas perspektiivis lootusetu üritus, maksad peale. Seda esiteks.
Teiseks: kogu jama meil siin, kui me räägime energeetikast, hakkas ju sellest hetkest, kui liberaalsed valitsused hakkasid meie põlevkivienergeetikat kinni keerama ja looma kunstlikku takistusrada kõikide nende CO2 kauplemismoodulite ja muude asjadega. Sellest hetkest peale, kui te hakkasite sisuliselt hävitama odavat põlevkivienergeetikat, läks meie majandus kõik kihva. Nii et niisugused asjad peaks nagu ikkagi terve mõistusega …
Ja kui tuleme nüüd Ameerika juurde tagasi, siis Ameerikas ei võitnud mitte Donald Trump, vaid Ameerikas võitis normaalsus. Normaalsus võitis ja selle normaalsuse üheks ilminguks on see, mida ma lugesin paar päeva tagasi. Oli üks intervjuu asepresidendikandidaat või juba valitud asepresidendiga J. D. Vance’iga, kes ütles, et Ameerika tulevikus toetab ja kaitseb ainult neid riike, kus on garanteeritud sõnavabadus, meelsusvabadus, mitte liberaalne sõnavabadus, mitte see moonutatud sõnavabadus, mis ka meil Eestis on praegu väga tõsiseks teemaks, vaid absoluutne sõnavabadus, nii nagu see on kirjas Ameerika põhiseaduses ja Ameerika põhiseaduse lisades, amendment’ides.
Kui riigid ei järgi sõnavabadust, siis Ameerika Ühendriigid nende riikide kaitsmise vaeva enda peale ei võta. See on, muide, väga tõsine signaal ka teie valitsusele, kes te ikka kavatsete meile tuua siia vaenukõneseadust. Mu küsimus ongi: kas te võtate nüüd selle vaenukõneseaduse maha, sest nagu me oleme siin ka varasemate küsimuste puhul kuulnud, meie julgeolekus me arvestame ikkagi tõsiselt sellega, et Ameerika Ühendriigid on meie julgeoleku tagaja.”