Kolmapäevases Riigikogus infotunnis juhtis EKRE fraktsiooni saadik Rain Epler peaminister Kristen Michali tähelepanu sellele, kuidas valitsuse propaganda arve moonutab.
Rain Epler: “Te siin umbusalduse menetluse käigus rääkisite meile ilusatest numbritest, rääkisite sellest, kuidas elu Eestis on imeliselt hea, ignoreerides täielikult seda, mida suur osa Eesti inimestest ja ettevõtjatest räägib. Aga need teie numbrid, mis te võtsite, olid perioodist 2019–2026.
Te esitlesite meile siin neid numbreid, oma statistikat. Aga minu meelest on õige ja oluline see periood ikkagi kaheks jagada. Nagu te ise ka mäletate, Eesti sai 2019. aasta valimiste järel ühe parema valitsuse, kes meil olnud on, sinna kuulusime ka meie. Just see valitsus suutis rasketel aegadel teha otsuseid, mis aitasid Eestil kriisist läbi tulla ja mille toel Reformierakonna ametisse astunud valitsus päris Euroopa ühe kiirema, üle 8%-lise majanduskasvu. Peale seda hakkas asi tegelikult alla minema.
Eile te siin rääkisite inflatsioonist, kokku üle 50%, mida te esitlesite, sellest neli oli perioodist, kui meie valitsuses olime, ja 50% suutis Reformierakond kaasa tuua. Ja kui me nüüd vaatame neid teie hõiskeid, et küll Eestil läheb hästi, siis 2025. aasta SKT oli veel madalamal kui 2021. aasta oma. Ja nüüd oleme me jõudnud tasemele, kus ta on selline protsent kuni poolteist kõrgemale tasemele jõudnud võrreldes 2021. aastaga.
Kuidas need tegelikud numbrid sobivad kokku teie esmaspäevaste väidetega, kui kiiresti Eestis majandus kasvab? Ja teine küsimus on, miks te ehite end nende võõraste sulgedega? Tegelikult see, mis hästi läks, läks enne 2021. aastat, kui Reformierakond pukki astus.”
Teises küsimuses jätkas Rain Epler: “Vaatame tulevikku ka. Riigieelarve, mille valitsus siia saali just tõi, lähtub eeldusest, et Eesti majandus kasvab tuleval aastal 2,3%. Samal ajal, ma arvan, te nõustute minuga, et Euroopa ja ka Eesti seisavad silmitsi väga suure riskiga, et tulemas on suur energiašokk. Võib-olla kordub see, mis juhtus 2022. aastal, aga kuna praegu on küsimus ka diislis, siis see šokk võib olla suuremgi.
Tegelikult meil on selja taga aastad, seesama 2021 ja 2022, kui Reformierakond ignoreeris vajadust tegeleda energiakriisiga. See tõi hiljem kaasa Euroopa kaugelt kõige suurema inflatsiooni ja ka majandusele rasked tagajärjed. Ja nüüd, kui ma siin teie juttu eelarvest ja ka rahandusministri juttu kuulan, siis tundub, et plaan mitte mõelda sellele, et energiašokk võib saabuda, on teil taaskord.
Nii et me seisame mõnes mõttes silmitsi võimalusega, et kordub samas stsenaariumis järg mõne aasta tagusele energiakriisile. Ja sellest tulenevalt ma küsin, kas te olete andnud rahandusministrile ülesande, et ta esitleks teile plaani ka juhuks, kui Rahandusministeeriumi 2,3%-line majanduskasvuprognoos ei täitu ja kui näiteks kasv on null või koguni negatiivne. Ja kui te olete selle ülesande andnud, siis võib-olla te saate siin avada neid numbreid, milline see eelarve täiendav puudujääk näiteks selle nullkasvu stsenaariumi puhul on ja milliseid kulusid te sellisel juhul kärpima plaanite hakata. Või te olete võtnud selle lähenemise, et kuna te peale valimisi niikuinii valitsuses enam ei ole, siis tegelegu nende riskidega teised inimesed?”