Rain Epler: “Sellises ettevõtjavaenulikus keskkonnas ei maksa loota, et ümbertöötlemise vallas midagi kiiresti paremuse poole liiguks”

Euroopa Liit ootab Eestilt 55 protsendi ulatuses prügi ümbertöötlemist, kuid Eestis läheb ümbertöötlemisele 30 protsenti prügist. Postimees küsis erinevatelt erakonna esindajatelt, mida teha, et Eesti prügi ümbertöötlemine paraneks?

EKRE poolt vastas riigikogu liige, endine keskkonnaminister Rain Epler:

„Enne kui hakata lahendama prügi vähese ümbertöötlemisega seotud probleemi, tuleb tõsiselt otsa vaadata kahele murekohale.

Esiteks, puudub sajaprotsendiline kindlus, et riikide statistika on võrreldav. Näiteks Saksamaa saavutas pikki aastaid oma „suurepäraseid“ näitajaid läbi selle, et eksportis segaprügi Hiinasse, kus see põletati või mäkke pandi, kuid statistikas kajastas seda ümbertöötlemisena.

Teiseks, Eesti selle valdkonna arengupiduriks on kasvav bürokraatliku prügi hulk. Meil toodetakse vildakaid regulatsioone ja tehakse ministeeriumides ebakvaliteetseid otsuseid, mis probleemi lahendamisele kaasa aitamise asemel annavad vastupidise efekti.

Kui meil ei nõutaks maainimeselt kompostihunniku asemel euronõuetele vastavat konteinerit, mida ametnik regulaarselt kontrollimas käib, vaid loetaks statistilises arvestuses ümbertöödelduks ka arhailisel ja levinud kompostimise meetodil ümber töödeldud biojäätmed, oleks näitaja kohe parem. Lisaboonusena saaksid riik ja kohalikud omavalitsused palju aega kokku hoida.

Kui suurettevõte soovib õiglase ülemineku fondist toetust tehasele, et töödelda ümber suures koguses plastijäätmeid, kuid ametnikud leiavad, et projekt ei ole kõlbulik, siis sellises ettevõtjavaenulikus keskkonnas ei maksa loota, et ümbertöötlemise vallas midagi kiiresti paremuse poole liiguks. Kui me jääme raha raiskama loosungeid tootvate MTÜde ning paisuva riigiaparaadi peale, siis ei ole lootust edule ei prügi ümbertöötlemise ega muudes valdkondades.”