Pühade eel neljapäeval oli Riigikogus EKRE algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Selle eelnõuga oleks toiduainete käibemaksu alandatud 5% peale, kuid võimuliit rikkus taas asja ära. Ettekande tegi Rain Epler.
Rain Epler: “Eesti perede toimetulek halveneb juba pikka aega ja prognoos on, et ta halveneb ka lähitulevikus. Ja kurb reaalsus on see, et kui valitsus oma tegevuses korrektuure ei tee, siis on tõsine oht, et ka pikaaegsemas vaates see perede toimetulek jääbki halvenema. Prognoosid selles osas, et Eesti jätkab juhtpositsioonil Euroopas, mis puudutab hinnatõusu. Ja see omakorda loomulikult tähendab, et ka selliste baasvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste hinnad jätkavad kasvamist, muu hulgas ka toidu hind jätkab kasvamist. Sellised asjad kindlasti löövad kõige rohkem peresid ja inimesi, kelle sissetulekud on keskmisest madalamad või ka keskmised. See omakorda mõjutab negatiivselt tarbijate kindlustunnet.
See, et inimesed näevad, et elu on läinud raskemaks ja seetõttu kasvab ebakindlus tuleviku ees, on igati loogiline. Ja kurb on, et meie rahandusminister nimetab seda vingumiseks. Tema näeb asju tagurpidi, tema ei näe olukorda sellisena, et siin juba viimaste aastate jooksul on valitsus teinud otsuseid, mis Eesti majandusele halvasti mõjuvad ja inimeste toimetulekule halvasti mõjuvad, ja et inimesed lihtsalt markeerivad seda nii oma käitumise kui ka väljaütlemistega. Rahandusminister näeb seda kuidagi tagurpidi. Tema seisukoht on umbes selline, et inimesed hakkasid kõigepealt vinguma ja siis hakkas elu halvemaks minema.
Nii et selles valguses ja ka vaadates Euroopa konteksti, seda on siin täna juba korduvalt ka mainitud, et toiduainete käibemaksu ei ole madalamale tasemele seadnud ainult üksikud riigid: Eesti ja Taani. Ülejäänud on toiduainete hinda püüdnud läbi selle taskukohasemana hoida ja tegelikult on väga häid näiteid. Võtame kas või Suurbritannia, Iirimaa, kus see mõju on kandunud kenasti tarbijatele üle.
Siin mõni aeg tagasi kõnelenud kolleeg rääkis, et peaks tegema ka Eesti-põhise uuringu. No ma selle uuringu juurde ütleksin niimoodi, et loomulikult tasub ikkagi oma riigis ka uuringuid teha, aga mõnes mõttes teinekord ikkagi kehtib ka see vanasõna, et tasub õppida ka teistelt, et kui teised on näiteks vigu teinud, siis neid mitte teha, ja kui teised on midagi hästi teinud, siis püüda sealt õppida ja siis võib-olla saab selle uuringu aja ja raha kokku hoida. Ja veel, selle uuringuga, minu arust mängitakse siin inimestele ka natuke sellist poliitteatrit.
Ei saa minagi mööda sotsidest. Nemad ju, kui nad veel valitsuses olid, siis nad mängisid rahvale seda mängu, et jah, hääletasime automaksu poolt, aga tegelikult me seda ei tahtnud. Ja toiduainete käibemaksu osas nad mängisid seda mängu, et meie minister hakkas uurima. Ja ma kujutan ette, et tõesti on terve hulk sotside valijaid, kes vaatavad, et nii ilusti räägivad need sotsid. Siis jällegi palgapäeval või kuu keskel vaatavad, et elu läheb nigelamaks, aga ikka sotsid ilusasti räägivad. Noh, eks see sotside trikk oli see, et meil minister hakkas uurima, et küll selle jutuga nüüd me näitame rahvale, et me tegelikult äkki võib-olla toetame toiduainete käibemaksu langetamist. Aga siis, kui valitsuses oldi, siis loomulikult hääletati sellele vastu.
Nii et ei maksa neid uurimise jutte väga tõsiselt võtta. Ja sotside taktikast on inspiratsiooni saanud ka Eesti 200 minister, kellele tundub, et kui ta jätkab sotside algatatud uuringuga, siis võib-olla mõni valija – kuigi ma ei tea, kas neil on valijaid alles jäänud, reitinguid vaadates võib-olla on see mingi uuringu viga – aga võib-olla ta siis loodab, et mõni valija tuleb tagasi nende juurde, et nad uurivad ka nüüd toiduainete käibemaksu alandamist.
Nii et meie olemegi seetõttu, et parandada Eesti inimeste toimetulekut, aga tegelikult ka turgutada sisetarbimist, teinud ettepaneku, mitte ettepaneku, vaid andnud sisse seaduseelnõu, millega siis võiksime toiduainete käibemaksu allapoole tuua. Ma igaks juhuks markeerin mõned asjad ära, mida võib-olla pärast küsima hakatakse. Meie eelnõu ütleb, et toome selle 5% peale. Teatavasti Euroopa reeglistikus võib alandatud määrasid olla kaks, et Euroopas on kokku lepitud nii, et sul võib olla nullkäibemaks, siis sul võib olla selline üldine käibemaksumäär ja seal vahel võib olla kaks alandatud käibemaksumäära. Eestis on need praegu 9% ja 13%. 9% kehtib ajalehtedele, raamatutele ja ravimitele ja 13% majutusasutustele.
Meie ettepanek on 5%. Ja sellel on kaks põhjust. Esiteks me arvamegi, et see üks alandatud määr võikski 5% peal olla, nii et me võiks selles suunas liikuda, ja ta on Eestis ka 5%-line olnud ja see siin viimastel aastatel on muutunud poliitilises turbulentsis. Nii et selles osas, kui keegi peaks tahtma küsimuses nagu sellise peidetud etteheite teha, et miks viis, et seda ei saa teha – saab küll teha.
Ja kui siis küsida, et mis siis veel võiks viie peale kukkuda, siis mina ütleksin niimoodi, et no raamatud ja ravimid. Me eestlased on ikka raamatu ja hariduse usku olnud, et raamatud võiks tõesti olla alandatud määraga. Ja ka ravimid, mis on selline, noh mitte luksuskaup, vaid vajadusest tulenev. Eesti ajalehtedes muidugi kirjutatakse nii palju sellist, et ma arvan, et ühiskonnale oleks kasulikum, kui vähem ajalehti loetaks.
Nii et ajalehed võib-olla ma võtaks üldse soodusmääraga kaupade hulgast välja ja need võiks rahulikult tõsta siis selle tavapärase määra peale, sest et siis ilmselt vähem inimesi ostab ajalehti ja siis seda ajupesu, mis sealt tuleb, jääb vähemaks. Ja majutusteenused võiksid jääda sinna 13% protsendi peale, kus nad omal ajal kokku lepiti.
Ja teine küsimus, mis tavaliselt tuleb, on see, et mis on see eelarve mõju ja kuidas seda katta. Hinnanguliselt see eelarve mõju võiks olla 400 miljonit kusagil. Aga kui meil rahanduskomisjonis oli see arutelu ja Rahandusministeeriumi esindajatega arutasime, siis see 400 on arvutatud niimoodi, et ei ole arvestatud selle hulka tarbimise kasvu, mis seda nii-öelda negatiivset eelarve mõju potentsiaalselt vähendaks, aga see 400 miljonit – võtame praegu selle, hea ümmargune number –, ja kui siis keegi küsib, et aga kuidas seda katta. Noh, pangamaks on natukene ajalukku jääv asi, et siin kolleeg Sõerdiga eelmine nädal pidasime sellel teemal debatti ja tõesti, see momentum, kus oleks pangamaksust sadu miljoneid saanud, on praegu möödas. Aga kui me vaatame neid numbreid, mis tahetakse raudtee ehitamise nime all sohu matta või mis tahetakse matta energiatootmisviiside toetamiseks, mis meid pikas perspektiivis ikkagi veel vaesemaks teevad, siis sealt on katteallikaid võtta küll ja veel.
Nii et ei ole meil seda muret, et kui me nüüd toiduainete käibemaksu langetaks, inimeste toimetulekut parandaks, mis kindlasti keerulises julgeoleku olukorras parandaks ka patriotismi, usku oma riiki, soovi, et sellel riigil hästi läheks, et kui me seda alandame, siis see 400 miljonit, kindlasti selle peale riik kuidagipidi pikali ei kuku. Lõpetame raiskamise ära nendes kohtades, kuhu ei ole vaja raisata, ja meil on mitte ainult katteallikas olemas, vaid meil on lisaks palju raha veel muude heade asjade tegemiseks.”