28.10.2018
EKRE Riigikogu saadik Raivo Põldaru juhib tähelepanu sellele, et Eesti riik kägistab ise oma riigikeelt.
Kogu Eestit on vapustanud juhtum, kus eesti neiu pidi Maaülikoolist lahkuma, sest ei saanud emakeeles eriala omandada, inglise keeles õppimiseks aga on biokeemia liiga spetsiifiline aine.
EKRE Riigikogu saadik Raivo Põldaru mõtiskleb sel teemal ja tunneb muret eesti keele pärast, mille aastaid võimul olnud kartellierakonnad on inglise keelt ülistades ja vene keelt turgutades tahaplaanile tõuganud.
“Küll sind eesti pojad, tütred
võt’vad kaitsa, kasvata’.
Tulevikuilma kojas
saad siis auga helkima.
(Anna Haava)
Millest jutt? Kes arvas – eesti keelest, tegi seda õigesti. Tema ja kõigi eestlaste lootus oli seotud meie emakeele parimate päevadega. Rõõmustasime, kui Tartu Ülikool muutus eestikeelseks, kui loomulikuna tundus see, et põhiseadus määratles eesti keele eest hoolitsemise ja riigikeelena tunnistamise. Mis siis on juhtunud, et südamed endiselt muretsema peavad?
On juhtunud see, et kaupluses viib memm kauba tagasi müügisaali ja lahkub vaikides kauplusest, kuna müüja nõuab temaga suhtlemisel vene keelt. See pole väljamõeldis. See on juhtunud Eesti Vabariigis, mitte ENSV-s.
On juhtunud see, et eesti neiu on sunnitud ära tulema ülikoolist, kuna üks temale vajalikest kursustest on vaid inglisekeelne ja tema sellel alal mitte väga tugev ei ole. Jutt on tava-, isegi mitte doktoriõppest.
On juhtunud see, et inimene ei saa aru inglisekeelsest arsti diagnoosist, ka isegi perearsti abiga. Kumbki ei valda sellisel määral keelt.
Keeleinspektsiooni 2017. aasta tegevuse aruande kohaselt kontrollis Keeleinspektsioon 2017. aastal 216 meditsiinitöötaja (arstid, sealhulgas perearstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad, proviisorid) eesti keele oskust, seejuures esmakontrollis 101 ja järelkontrollis 115 töötaja eesti keele oskust kokku 20 tervishoiuasutuses.
Esmakontrolli läbinute puhul tuvastati 62 keeleseaduse nõuetele mittevastava eesti keele oskusega töötajat ning järelkontrolli läbinute puhul kontrolliti 115 töötajale varem tehtud ettekirjutuse täitmist, ning selgus, et ettekirjutuse on täitnud 35 töötajat, 5 töötajaga oli tööleping lõpetatud. 78 töötajale tehti koos ettekirjutusega sunniraha hoiatus. Osade suhtes sunniraha ka rakendati.
Eeltoodud statistika näitab, et keeleoskuse nõuete järgimine on probleemne, see probleem on laialdane ning arstiabi kvaliteet on sellest tulenevalt ka suure küsimärgi all. Arstil ei ole võimalik osutada kvaliteetset arstiabi, kui arst ei mõista patsienti, ja vastupidi. See seab ilmselgelt ohtu patsientide elu ja tervise. Igal Eesti kodanikul peaks olema võimalik saada eesti keeles arstiabi ning seda ilma, et ta peaks arsti vastuvõtule kaasa võtma tõlgi või kellegi kolmanda.
On juhtunud see, et keeleseaduse eesmärki ja seal kirjapandut, arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades, ei täideta. Ei täideta analoogselt näiteks liiklusseadusega. Endiselt on avaliku elu juhtivatel ametikohtadel inimesed, keda võib asetada liiki – “Ei kommentaari!”
Ja kui Riigikogu tahtis laiendada keeleinspektsiooni võimalusi selliste inimeste mõjutamiseks, siis tänasele võimuliidule, sealhulgas Isamaale, see ei meeldinud ning algatus hääletati maha. Vaatame endiselt läbi sõrmede seaduse mittetäitjatele, sealhulgas teevad seda kohalikud omavalitsused, kaubandusketid, haiglad.
Kuna viimased on sageli probleemi ees, kas kasutada eesti keelt mitteoskavat arsti tervishoiuteenuse tagamisel või anda järele selle kättesaadavuses ja kvaliteedis. Meie omad arstid lahkuvad või on seda juba teinud parematele jahimaadele siirdudes.
Probleemi tahab lahendada sotsiaalministeeriumi algatatud sellealane seaduseelnõu, mille suhtes on kriitilised nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kui ka arstid. Kuidagi ei saa nõustuda olukorraga, kui võõrakeelne arst asub praktikale ilma riigikeele oskuseta, lootuses, et omandab keele suhtluse käigus ja seejärel sooritab keeleoskuse eksami.
Juhendajat ei tohi sundida välisriigi arsti võõrkeeles juhendama, teisi tervishoiuasutuse töötajaid ei tohi muuta tõlkideks ega tööandjaid sundida tööle võtma eesti keelt mitteoskavaid arste. Selline olukord kahjustab arstiabi kvaliteeti ja võib ohustada patsiente, mitte ei paranda arstiabi kättesaadavust. Jällegi näide, kui oluline on keelenõuete järgimine, mitte nende leevendamine.
Meie suuremate linnade peatänavatel liikumisel on pea võimatu teha vahet, mis linna või riigiga tegu. Oleme kaotamas oma Eesti nägu ja maksame lõivu võõrakeelsele reklaamile võõrakeelsetele firmadele. Nii seisame siis oma kauni emakeele säilimise, arendamise eest!
Ma ei nõustu kuidagi Igor Gräzini ühes telesaates väljaöeldud mõttega, et eesti kultuur saab viia edasi ka inimene, kes räägib inglise keelt, peaasi, et sööb hapukapsaid verivorstiga ja kama. Eesti maa ja eesti keel kuuluvad kokku! Ja see pole sama, mis keelte mitteoskamine. Meie väike rahvas ei saagi kuidagi ilma võõrkeelte oskuseta, kuid omal maal peame saama hakkama oma keelega. Täna me seda aga ei saa. Mitte igal pool ja kohas. EKRE muudab selle. Ja see pole mitte loosung, vaid tulevane reaalsus.