02.09.2022
plakat
Tartu halduskohus otsustas täna, et Rakvere linnavalitsusel ei olnud õigust keelata mullu kohalike omavalitsuste valimiste eel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) välireklaami ning mõistis linnalt erakonna kasuks välja hüvitise.
EKRE esitas läinud aasta 9. juulil Rakvere linnavalitsusele välireklaami ülespaneku taotluse kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajaks 1.- 18. oktoobrini.
Rakvere linnavalitsuse linnakunstnik jättis välireklaamile kooskõlastuse andmata, tuues põhjenduseks, et reklaami kujundus ei vasta reklaamiseaduse nõuetele. Vaidlusalusel EKRE reklaamplakatil kujutati Eesti lippe koos lausega „Kõige eestimeelsem erakond“, plakati alaossa oli kirjutatud „Eesti Konservatiivne Rahvaerakond“, seejärel erakonna logo ja lühend EKRE.
Kooskõlastuse andmisest keeldumisel leidis linnavalitsus, et koosmõjus Eesti lippude, neil oleva teksti ja kasutatava värvikombinatsiooniga loob reklaamplakat ettekujutuse, et tegemist võib olla riigipoolse soovituse või garantiiga väite „kõige eestimeelsem erakond“ kohta.
EKRE esitas läinud aasta 20. augustil Tartu halduskohtule kaebuse välireklaami keelu tühistamiseks, uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot.
Halduskohus asus täna seisukohale, et Rakvere linnavalitsuse tegevus EKRE reklaami keelamisel oli õigusvastane.
Kohus leidis, et EKRE reklaamplakat ei olnud taolise kujundusega, et see eksitaks üldsust ning jätaks mulje, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid.
„On üldteada asjaolu, et riigilipu kasutamine on üks levinumaid motiive erinevate erakondade kampaaniates ning kohtule ei nähtu praegusel juhul, et riigilipu kasutamine vaidlusalusel kaebaja reklaamplakatil eristuks kuidagi eriliselt senistest reklaamidest, mille puhul on samuti Eesti lippu kasutatud,“ tõi kohus otsuses välja.
Kohus nõustus EKREga, et kaebusele näitlikustamiseks lisatud teise erakonna reklaamplakatil, mida on peetud reklaamiseadusega kooskõlas olevaks, on samamoodi eristatav Eesti lipu kujutis ning kohtu hinnangul ei saa neid reklaame võrreldes välja tuua selget eristust, et üks on reklaamiseaduse mõistes üldsust eksitav ja teine mitte.
Et EKRE välireklaam ei ole üldsust eksitav, kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et Rakvere lähedal asuv Haljala vald pidas sama välireklaami lubatavaks ning kooskõlastas selle avalikustamise enda haldusterritooriumil.
EKRE taotles kahjuhüvitisena 1000 euro väljamõistmist tehtud kulutuste eest reklaamplakati tootmiseks. Kohtu hinnangul on arvete ja maksekorraldustega tõendatud erakonnale kahju tekkimine kokku 190 euro ja 80 sendi ulatuses ning kohus mõistis selle summa linnavalitsuselt EKRE kasuks välja.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul.
EKRE Lääne-Virumaa piirkonna juht, Riigikogu liige Anti Poolamets kommenteeris, et selle otsusega sai lõpu üks erapoolikute ametnike omavolitsemine.
Tema sõnul on ka varem Rakvere ametnikel EKRE plakatid pinnuks silmas olnud – kui linnakunstnikuks oli tuntud LGBT-aktivist, peeti mitu kuud kestnud sõda isegi EKRE büroo sildi vastu linna ühe peatänava ääres. Aga ka see ei läinud läbi.
Vaatamata kiusule läks EKREl Lääne-Virumaal valimised üsna edukalt. Rakvere linnavolikokku jõudis neli rahvuskonservatiivide nimekirjas kandideerinud inimest. Koalitsiooni moodustasid aga Isamaa ja Keskerakond.
EKRE Rakveres
Lisatud kohtuotsus:
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUOTSUS
Haldusasja number
3-21-1922
Otsuse kuupäev
2. september 2022
Kohtunik
Ülle Polluks
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus Rakvere linna vastu kahju summas 1000 euro hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, esindaja Anti Poolamets
Vastustaja – Rakvere linn, esindajad Hiie Lekko ja Riina Männiste
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaebus osaliselt.
2. Mõista Rakvere linnalt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 190 eurot ja 80 senti.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. oktoobril 2022 (k.a).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg-d 5-6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas 09.07.2021 Rakvere Linnavalitsusele välireklaami avalikustamise taotluse kestvusega 01.08.-18.10.2021.
2. Rakvere Linnavalitsuse linnakunstnik jättis 21.07.2021. a vastuskirjaga välireklaamile kooskõlastuse andmata, kuna reklaami kujundus ei vasta reklaamiseaduse (RekS) § 4 lg-le 4.
3. EKRE esitas 20.08.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse välireklaami loa väljastamise osas keelu tühistamiseks, uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ja tekitatud kahju summas 1000 eurot hüvitamiseks.
4. Vastustaja esitas 29.10.2021 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
5. Tartu Halduskohus jättis 16.06.2022. a määrusega kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole enam võimalik kaebuse eesmärki saavutada, kuivõrd kaebaja soovis vastustajale esitatud taotluses välireklaami avalikustada perioodil 01.08.-18.10.2021, mis on aga möödunud. Sama määrusega määras kohus hüvitamisnõude osas kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
6. Vastustaja esitas 04.07.2022 täiendava vastuse hüvitamiskaebusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebaja ei nõustu välireklaami avalikustamise kooskõlastamisest keeldumisel antud vastustaja põhjendustega. Kaebaja leiab, et RekS § 4 lg 4 keelab toodetel kasutada Eesti lipu või selle värvuskombinatsiooni viisil, mis tekitab ettekujutuse, et riik soovitab reklaamitavat toodet eelistada või annab reklaamitavale tootele teatud garantii. Erakond ei käi mõiste „toode“ alla ja inimestel ei saa tekkida EKRE puhul arvamus, et riik annab sellele garantii nagu kaubandusvõrgus müüdavatele toodetele. Erakonnad on ühingud, mis on mõeldud poliitikate väljatöötamiseks ning rahvalt mandaadi taotlemiseks, et riigis võimu teostada. Eesti lipu seaduse § 15 järgi ei kasutata Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist kauba- või teenindusmärgina. Selle kategooria alla erakondade reklaamid ei kuulu. Rakvere Linnavalitsus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Erakonnad on aastaid kasutanud valimiskampaaniates Eesti lippe ning lipuvärve väga erinevates kombinatsioonides. Ka Haljala vald kooskõlastas vallavalitsuse koosolekul identse kaebaja välireklaami ning seda näidatakse Rakvere-Haljala maantee äärsel reklaampinnal. Sini-must-valge värvikombinatsioon on osa EKRE tunnusgraafikast ning kaebaja ei nõustu olukorraga, mille puhul erakond peab hakkama oma tunnusgraafikat Rakvere Linnavalitsuse poolse eksliku seaduse tõlgendamise tõttu muutma. EKRE on Rakvere Linnavalitsuse eksliku otsuse tõttu kandnud kahju ning makstud reklaamipinnale on plakat jäänud välja panemata. Samuti trükiti plakat, mida hetkel kasutada ei saa. Kaebaja taotleb vastustajalt hüvitise välja mõistmist selle aja eest, mil erakond ei saanud ostetud reklaamipinda kasutada. Taotletava hüvitise suuruseks on 1000 eurot.
8. Vastustaja leiab, et linnakunstniku välireklaami kooskõlastamisest keeldumine oli põhjendatud. Vastustaja arvates tuleb eristada Eesti lipu kui Eesti riikliku sümboli ning Eesti lipu värvikombinatsiooni kasutamist. Eesti lipu seaduse § 15 lg 6 sätestab, et Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei. Riigikantselei veebilehel on vastavasisulisi juhiseid ka käsitletud – üldpõhimõttena on välja toodud, et: “Igaüks võib kasutada Eesti lipu värvikombinatsiooni. Erinevalt lipust, mille kasutamine on erilise tähelepanu all, on sinimustvalge värvikombinatsiooni kasutamise võimalusi piiramatult.“ Koosmõjus eesti lippude, neil oleva tekstiga ning kasutatava värvikombinatsiooniga loob vaidlusalune reklaamplakat ettekujutuse, et tegemist võib olla riigipoolse soovituse või garantiiga plakatil oleva väite „kõige eestimeelsem erakond“ kohta. Kaebaja ei ole suutnud esitada ühtki tõendit selle kohta, et valimiskampaaniates on kasutatud Eesti lipu kujutist sarnaselt tema poolt väidetule. Kaebusele lisatud K. Kallase reklaamplakatil ei ole Eesti lipu kujutis eristatav (tegemist võib olla ka Eesti lipu värvikombinatsioonis kangaga või on Eesti lipu värvikombinatsioon vastavat arvutitehnoloogiat kasutades plakatile lisatud) ehk pigem on plakatil taustaks Eesti lipu värvikombinatsioon. Linnakunstnik on kooskõlastuse andmisest keeldumisel viidanud selgesõnaliselt just riigisümboli ehk käesoleval juhul Eesti lipu kujutise kasutamisele reklaamplakatil. Valimisreklaamile kehtivad täpselt samasugused reeglid nagu toodete reklaamile, st valimisreklaami avaldamise reguleerimiseks ei ole riik kehtestanud eriseadust või muud vastavasisulist õigusakti. Reklaamplakati tellimine enne selle kujundusele kooskõlastust saamata on reklaamplakati tellija risk, mida kannavad võrdselt kõik Rakvere linnas reklaami avaldamiseks kooskõlastust küsivad isikud. Millegagi ei ole tõendatud, et nö Rakvere linnas kasutamata jäänud reklaamplakat ei leidnud kasutamist kusagil mujal. Kaebaja ei ole väidetavat kahju tekkimist ega põhjuslikku seost vastustaja tegevusega tõendanud. Isegi tasumist tõendavate dokumentide esitamisel ei ole võimalik teha otsest järeldust kahju tekkimise kohta, sest nö tellitud kaup ja renditud pind võisid leida kasutust ning mingit kahju ei tekkinud. Saamata jäänud tulu hüvitamisnõuet ei ole kaebaja kaebuses põhistanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Praeguses asjas on vaidluse all see, kas Rakvere Linnavalitsuse linnakunstnik jättis 21.07.2021 õiguspäraselt kaebaja taotletud välireklaami avalikustamise kooskõlastamata ning kas sellest tulenevalt on kaebajale tekkinud hüvitatav kahju.
10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
11. Kohus selgitab, et avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldpõhimõtte kohaselt tuleb hüvitisega püüda luua olukorda, mis oleks võimalikult sarnane olukorraga, milles isik (kannatanu) oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta (vt nt RKHKo 30.11.2004 nr 3-3-1-56-04, p 22-24; RKHKo 24.05.2020 nr 3-3-1-23-10, p 16). Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (RKHKo 04.04.2006 nr 3-3-1-13-06, p 23).
12. Reklaamiseaduse (RekS) § 13 lg 1 annab valla- või linnavolikogule õiguse määrusega kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Rakvere linnavolikogu 19.12.2012. a määruse nr 24 „Välireklaami paigaldamise eeskiri“ § 1 lg 2 kohaselt on eeskirja eesmärgiks tagada Rakvere linna haldusterritooriumil avalikustatava välireklaami sobivus linnakujunduslike põhimõtetega ning vältida linnaruumi mittesobiva või elanike ning teiste isikute huve häiriva välireklaami avalikustamist. Sama määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse kooskõlastamisel välireklaami vastavust eeskirjas sätestatud välireklaami üldistele nõuetele, sobivust asukohta ning vastavust õigusaktide nõuetele. Sama määruse §-s 3 loetletud üldnõuete täitmata jätmisel on välireklaami kooskõlastaval ametnikul (käesoleval juhul Rakvere Linnavalitsuse linnakunstnikul) õigus jätta reklaam kooskõlastamata.
13. Praegusel juhul ei andnud Rakvere linnavalitsuse linnakunstnik kaebaja välireklaami avalikustamise taotlusele kooskõlastust ning sellest tulenevalt ei saanud kaebaja soovitud välireklaami vastustaja haldusterritooriumil avalikustada.
14. Vaidlusalusel kaebaja välireklaami taotluse reklaamplakatil on kujutatud Eesti lippe koos lausega „Kõige eestimeelsem erakond“. Plakati alaossa on kirjutatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, seejärel erakonna logo ja lühend EKRE. Kooskõlastuse andmisest keeldumisel leidis vastustaja 21.07.2021. a vastuses kaebaja välireklaami taotlusele, et vaidlusaluse reklaami kujundus ei vasta RekS § 4 lg-le 4. Vastuses kaebusele selgitas vastustaja, et koosmõjus eesti lippude, neil oleva tekstiga ning kasutatava värvikombinatsiooniga loob kaebaja reklaamplakat ettekujutuse, et tegemist võib olla riigipoolse soovituse või garantiiga väite „kõige eestimeelsem erakond“ kohta.
15. RekS § 4 lg 4 kohaselt on reklaamis keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub.
16. Kohus ei nõustu kaebajaga, et RekS § 4 lg-s 4 sätestatud keeld hõlmab üksnes „tooteid“ ning et erakond selle sätte alla ei liigitu. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sätte sõnastusest sellist kitsendust. Samuti ei tulene kohtu arvates sättest keeldu, et reklaamis ei võiks üldse Eesti lippu kui riiklikku sümbolit kasutada, vaid selle kasutamisega ei tohi jätta muljet, et reklaamis esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub. Käesolev vaidlus taandub seega sellele, kas vaidlusalune välireklaam eksitas üldsust reklaami eseme suhtes või mitte.
17. Kohus leiab, et kaebaja reklaamplakat ei ole taolise kujundusega, et see eksitaks üldsust reklaami eseme suhtes ning jätaks mulje, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid. On üldteada asjaolu, et riigilipu kasutamine on üks levinumaid motiive erinevate erakondade kampaaniates ning kohtule ei nähtu praegusel juhul, et riigilipu kasutamine vaidlusalusel kaebaja reklaamplakatil eristuks kuidagi eriliselt senistest reklaamidest, mille puhul on samuti Eesti lippu kasutatud. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et kaebusele näitlikustamiseks lisatud teise erakonna reklaamplakatil, mida on peetud RekS § 4 lg-ga 4 kooskõlas olevaks, on samamoodi eristatav Eesti lipu kujutis ning kohtu hinnangul ei saa neid reklaame võrreldes välja tuua selget eristust selle vahel, et üks on RekS § 4 lg 4 mõistes üldsust eksitav ja teine mitte. Seda, et vaidlusalune kaebaja välireklaam ei ole üldsust eksitav, kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et Haljala vald on pidanud kõnealust välireklaami lubatavaks ning kooskõlastas selle avalikustamise enda haldusterritooriumil.
18. Eelnevat arvestades asub halduskohus seisukohale, et vastustaja tegevus kaebaja taotletud välireklaami avalikustamise kooskõlastamata jätmisel ning sellega kõnealuse reklaami avalikustamise mittevõimaldamisel oli õigusvastane.
19. Kaebaja taotleb eeltoodud vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebuse kohaselt seisneb kahju selles, et kaebaja tegi kulutusi, et trükkida välja reklaamplakat, mida ta kasutada ei saanud ning samuti on kulutused tehtud reklaamipinna kasutamise eest. Kohtule on usutav kaebaja väide, et vaidlusalust reklaamplakatit ei ole ta saanud mujal kasutada, kuivõrd reklaamplakat trükitakse konkreetset kasutatavat reklaampinda arvestades ning mujal ei pruugi sama plakat nt mõõtmete sobimatuse tõttu kasutatav olla. Kaebaja on kohtule esitanud tõenditena Grano Digital OÜ poolt 13.07.2021 väljastatud arve nr 7211593, millest on näha, et PVC banneri 3600×2000 Rakvere hinnaks oli 59 eurot pluss käibemaks ja Stock Trade Group OÜ poolt 01.08.2021 väljastatud arve nr MA 2121087, millest on näha, et ajavahemikul 01.-31.08.2021 reklaamipinna kasutamise hinnaks oli kokku 120 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on kohtule esitatud nimetatud arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused. Kohtu hinnangul on eeltoodud arvete ja maksekorraldustega tõendatud vaidlusaluse vastustaja tegevuse tõttu kaebajale kahju tekkimine kokku 190 euro ja 80 sendi ulatuses ning kohus peab põhjendatuks vastustajalt selle summa kaebaja kasuks välja mõista.
20. Ülejäänud osas ei ole kaebaja kahjunõe kohtu hinnangul põhjendatud. Kaebaja on 18.02.2022 kohtule esitatud vastuses täpsustanud, et 1000 euro nõude on kaebaja esitanud seetõttu, et see sisaldaks ka hüvitist juhul, kui kohus leiab, et reklaami mittelubamine ei olnud õigustatud. Kaebaja täpsustustest aga ei selgu, milles täpsemalt see nõutav kahjuhüvitis seisneb ning kohtule ei ole esitatud kahju tekkimise osas ka mitte ühtegi täiendavat tõendit, ehkki kohus tõendite puudumisele osutas. Kuivõrd praegusel juhul on tõendatud kaebajale varalise kahju tekkimine üksnes 190 euro ja 80 sendi ulatuses, siis ei ole kohtu hinnangul seda summat ületavas osas kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud.
21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja mõistab Rakvere linnalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitise 190 eurot ja 80 senti.
22. Kumbki menetlusosaline ei ole taotlenud kantud menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt. Seetõttu tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).