Rändekriis, millest teatakse vähe – Kesk-Ameerikast USA-sse

Tõenäoliselt on enamiku eestlaste ja teiste eurooplaste silmad suunatud Vahemerele ja seetõttu rändekriisist Ameerikas on vähem teada.

Migrandid on Ameerikas liikunud kogu aeg, seda peamiselt Ladina-Ameerikast USA-sse ja Kanadasse, kusjuures peamised lähteriigid on Mehhiko, aga ka Kesk-Ameerika riigid, ning USA-ga assotsieerunud Puerto Rico. Väidetavalt on Ameerika Ühendriikides kuni 10 miljonit illegaalset immigranti, kellest enamik on pärit valitsuse ja organiseeritud kuritegevuse vahelises kodusõjas vaevlevast Mehhikost.

President Donald Trump on immigratsiooni jõuliselt piiranud, kuigi vasakliberaalne süvariik on teda selles oluliselt takistanud, näiteks kuuest islamiriigist tulenevat immigratsiooni keelavat seadust tühistades. Niinimetatud Trumpi tara lugu on tegelikult üle paisutatud, sest USA-Mehhiko piirirajatisest oli suur osa juba enne Trumpi valmis, tema tahab selle lihtsalt lõpuni ehitada.

Sellest, kui oluline see tara tegelikult on, rääkis Uutele Uudistele eestlanna, kes on oma Ameerika sõjaväelasest abikaasaga elanud EL Paso lähedal sõjaväebaasis, millest teisel pool asub kuulus narkopealinn Ciudad Juarez. Väidetavalt on kriminogeenne olukord ka USA poolel tänu uimastikaubandusele ja immigratsioonile sedavõrd räige, et patrullid kontrollivad inimesi pidevalt isegi kinnises sõjaväelinnakus.

Viimase aja suurim rändekriis puhkes tänavu suvel, kui kümned tuhanded marksistliku Venezuela režiimi eest põgenevad inimesed tekitasid tohutuid probleeme Brasiilia ja Columbia piirilinnades, paisutades seal kuritegevuse enneolematult kõrgeks. Järgnesid kokkupõrked kohalikega, mille peale saatis Brasiilia valitsus piirkonda sõjaväe. Venezuelas püsib endiselt võimul vasakpoolne valitsus, kes on ühe suurima naftariigi elanikud viinud sõna otseses näljasurma piirile – naaberriikidesse tormatakse juba ainuüksi toidu pärast. Ilmselt lahenevad selle riigi probleemid alles pärast president Maduro ja sotsialismi kukutamist, mida Venezuela naaberriigid on valmis lausa ise tegema, et peatada massilist väljarännet.

Nüüd on uus rändekriis alguse saanud Kesk-Ameerikast, kus on kolm pidevalt kodusõdades ja kuritegevuses vaevlevat riiki – El Salvador, Nicaragua ja Honduras, kust sööstab üha uusi migrante USA suunas. USA president Donald Trump ähvardas neljapäeval saata sõjaväe Mehhiko piirile ja sulgeda see migrantide “rünnaku” eest.

Mitu tuhat Hondurasest teele asunud migranti on liikumas karavanina läbi Kesk-Ameerika USA suunas. Trumpi sõnul on tegemist Guatemala, Hondurase ja El Salvadori rünnakuga Ühendriikidele, milles on süüdi demokraadid. Ta lisas, et kolonnis on palju kurjategijaid.

Esimesed sajad Hondurase migrandid on jõudnud Guatemala-Mehhiko piirile. Mehhiko on toonud sinna sadu märulipolitseinikke, ent lubanud samas iga migrandi asüülitaotlust ÜRO pagulasameti abil eraldi käsitleda. Migrandid teatasid kavatsusest oodata ära terve karavani saabumine ning siis ületada piir üheskoos lootuses, et Mehhiko võimudel käib üle jõu täita lubadus võtta kinni kõik, kes on tulnud piirile viisata. Karavan kasutas sama strateegiat edukalt esmaspäeval, liikudes läbi piirilinna Agua Caliente Hondurasest Guatemalasse, kuigi neid oli peatama tulnud sadakond politseinikku.

Seega on rahvasteränne alanud ka Ameerikas, kus osa riike ei suuda lihtsalt luua normaalset riiklust ja inimesed suunduvad jõukasse Põhja-Ameerikasse, tuues sinna paraku ka omad probleemid kaasa.