Raport kinnitab, et Eesti kontrollimatu kriminaaljustiitssüsteem ei tööta ühiskonna hüvanguks

Sarjast “EKRE-l on alati õigus” tulevad järjekordsed uudised ja nüüd tunnistavad mõned institutsioonid, et Eesti justiitssüsteem on mäda.

Põhimõtte Koda avaldas Margus Kurmi raporti “Eesti kriminaaljustiitssüsteemi struktuursed probleemid kui vaba ühiskonna arengu takistajad”, mis käsitleb kriminaaljustiitssüsteemi toimimist vaba ühiskonna usalduse, õiguskindluse ja tegutsemisjulguse vaatenurgast.

Raport väidab, et Eesti kriminaaljustiitssüsteemis on kujunenud välja mitmed struktuursed probleemid, mis ei puuduta ainult üksikuid kaasusi, vaid süsteemi toimimisloogikat laiemalt.

Raport eriti selgelt esile viis valupunkti: prokuratuuri üle puudub tõhus järelevalve, kriminaalvastutus on muutunud raskemini prognoositavaks, aus ja õiglane menetlus ei ole paljudele inimestele reaalselt kättesaadav, Kaitsepolitseiameti praegune mudel koos nõrga parlamentaarse järelevalvega ei loo piisavat kindlustunnet ning kriminaalasjade õigusemõistmise korraldus jätab osa ühiskonnast küsima, kas süsteem on piisavalt tasakaalus ja veenev.  

Raporti hoiatus on, et kriminaalõigus peab jääma erandlikuks, mõõdukaks ja selgelt piiritletud abinõuks. Kui piir lubatud ja karistatava käitumise vahel muutub hägusaks ning jõuaparaati tajutakse liiga laia ja kontrollimatuna, ei kahjusta see ainult üksikuid menetlusaluseid, vaid ühiskondlikku usaldust tervikuna.

Põhimõtte Koja kaasasutaja, Leif Kalevi sõnul pakub raport lisaks probleemide kirjeldamisele ka võimalusi edasi liikuda.

“Raport toob kriminaaljustiitssüsteemis välja mõtlemiskohti ning pakub edasiliikumisteid. See on lootustandev nii kriminaalsüsteemi kui ka riigikorralduse osas laiemalt: väljakutsetele piisavalt täpset pilku suunates saame pidepunkte Eesti demokraatia, õigusriikluse ja valitsemise kvaliteedi parandamiseks,” ütles Kalev.

Raport sisaldab ka poliitikasoovitusi, mis puudutavad muu hulgas prokuratuuri üle järelevalve tugevdamist, põhjendamatu menetluse alla sattunud inimestele kahju hüvitamist, korruptsioonikuritegude selgemat määratlemist, menetluste lühendamist, kohtusüsteemi korralduse muutmist ning Kaitsepolitseiameti rolli ümbermõtestamist.

Raporti autor, jurist Margus Kurm, on varem töötanud justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantslerina, juhtiva riigiprokurörina, peakontrolörina riigikontrollis ning õpetanud Tartu ülikoolis karistusõigust ja kriminaalmenetlusõigust. (BNS)