Raport: õpetajaid on, aga mitte kõik nad ei taha oma ametis töötada

Õpetajate teemal rääkides on rõhutud peamiselt nende palgamurele, kuid põhjusi, miks selles ametis olla ei taheta, on ilmselt omajagu. Ühest raportist selgub, et paljud väljaõppinud õpetajad teevad pigem teisi töid.

Muuhulgas on kuluaarides räägitud sellest, et pedagoogide töökoormus on suur, nn kaasava hariduse ning umbkeelsete ukraina laste tõttu jääb neil vähe aega tegeleda tavaliste õpilastega, “vabakasvatus” on kaasa toonud rohkem konflikte õpilaste ja lastevanematega, poliitika toomine haridusmaastikule omakorda teravamaid suhteid õpetajate ning kooli- ja omavalitsusjuhtide vahel, pingeid on lisanud ka “uusväärtuste” toomine lasteaedadesse ja koolidesse. Kõik see kokkuvõetuna loob tõenäoliselt õhkkonna, kus õpetajad eelistavad koolidest lahkuda või ei tule sinna.

Arenguseire keskus teatab, et Eestis on 2300 inimest, kes on lõpetanud õpetajakoolituse, kuid ei tööta õpetajana, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Muus valdkonnas töötavate õpetajaharidusega inimeste arv on võrreldav 14 protsendiga õpetajate üldarvust. Suurim õpetajate reserv on Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas.

Keskuse ekspert Eneli Kindsiko kommenteeris, et “Igal aastal lahkub Eesti koolidest ajutiselt või püsivalt keskmiselt 1500 õpetajat ning viimase viie aasta jooksul lahkunud moodustavad kõige väärtuslikuma õpetajate reservi. Teadusuuringute kohaselt on see kõige olulisem ajaaken õpetajate tagasi meelitamiseks”. Õpetajate reservist üle poole paikneb Tallinnas ja Tartus ehk just seal, kus õpetajate ülekoormus ja puudus on kõige suuremad.

Aastatel 2005-2022 lõpetas Eesti ülikoolides õpetajakoolituse eriala 6218 inimest, nendest töötas õpetajana 2023. aastal 3654 ehk 59 protsenti ning 38 protsenti ehk 2337 inimest on õpetajate reserv. Arvestades, et Eestis on praegu 16 942 tegevõpetajat, on reservi suuruseks 14 protsenti. Õpetajate reservist 53 protsenti on alla 40-aastased inimesed.

Arenguseire Keskus toob oma lühiraportis välja, et Tallinna ja Tartu tööturul on õpetajaks õppinul rohkelt tasuvamaid alternatiive, kuid just nendes linnades on täna suurim õpetajate puudus.

Eesti haridussüsteem on üle elanud palju mittevajalikke muutusi, sealhulgas Mailis Repsi ministriks olles ning ka praegune minister Kristina “Eestlastele pastlad ja kannel” Kallas võib sellele palju kahju teha.

Uued Uudised